Teine toidupood on vesi kaubanduskeskuse veskile

Eesti suurimate kaubanduskeskuste jaoks möödus eelmine aasta üpriski positiivselt ‒ tehti rekordeid ning kasumid kasvasid korralikult.

Kaubanduspindade valdkonnas on mõttekoht, mis saab edasi. Aeg on vaadata peeglisse. Algatuseks üks aus sissevaade valdkonna olukorda ja perspektiividesse aitab aga edasi. Üks märksõna on selektsioon.

Ärikinnisvaraarendajate ja investorite ees on tõsine mõttekoht, kas ja kui palju on mõistlik kaubanduspindu juurde toota. Toidukaupluste puhul on olukord läinud tükati absurdsuseni üle võlli, selgub muuhulgas vestlusest Ülemiste keskuse tegevjuhi Guido Pärnitsaga.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.