Kinnisvarainvestor: üürnikuga läks peaaegu kakluseks
Kinnisvarainvestor: üürnikuga läks peaaegu kakluseks
Oktoobrikuises “Investeerimisportfell 2030” saates heitsid kinnisvaraturule pilgu peale kinnisvarainvestorid ja taskuhäälingu “Kinnisvarajutud” eestvedajad Siim Semiskar ja Algis Liblik. Avati ka võimalusi üüriturul.
Saate esimeses osas rääkisid Semiskar ja Liblik, kuidas kinnisvara tootlused on hakanud taastuma, sh üüritootlus, mis jõuab Tallinnas kohati juba 5-6 protsendini. Suure tootluspotentsiaaliga kohta aga välja ei toodud. “Kui välja öelda koht, mis on alahinnatud, on sellega juba hiljaks jäädud,” nentis Semiskar.
Lahati ka probleeme, mis investoritele turul võivad otsa vaadata. Üheks takistuseks võivad olla liialt optimistlikud kodumüüjad, kes soodustust teha ei taha, märkis Semiskar. Ta jagas enda kogemust järgmise investeeringu ostmisel, kus müüjad hindavad pindade väärtust liialt kõrgeks.
Küsimuse alla sattus ka Viljar Araka eelmise nädala arvamuslugu, kus Efteni Real Estate’i tegevjuht väitis, et “institutsionaalne investor on täna kartlik, mis loob jaeinvestorile parema võimaluse kui kunagi varem”. “Viljar on tark mees,” ütles Liblik. “Kui Viljar on seda juba öelnud, siis ega meil midagi targemat pole lisada,” lisas Semiskar.
Saate teises pooles avati pikemalt üürituru nüansse. Semiskari sõnul võivad investorile kui üürileandjale muret tekitada ka nn šoppajad, kes käivad kortereid vaatamas, ilma et oleks plaanis neid üürida. Selline asi juhtub aga pigem Tallinnas. “Väiksemates kohtades, kus valikut nii palju ei ole, selliseid inimesed puuduvad,” kostis Semiskar.
Lisaks räägiti, mida otsivad üürnikud. Kui paar aastat tagasi vaatasid üürnikud üürikorteri otsimisel rohkem kommunaale, siis nüüdseks on seda vähemaks jäänud, märkis Liblik. Samuti ei ole Libliku kogemuste põhjal üürikorterites enam suurt nõudlust ahjude järele – see on asendunud ühe teise kodumasinaga.
Saates jagati ka oma värvikaid kogemusi üürnikega. “Ühega oleks peaaegu kakluseks läinud,” sõnas Liblik. Semiskar aga jagas kogemust potentsiaalse üürnikuga, kes poole aasta üüri tahtis ette maksta.
Samuti sattus arutluse alla, kas investoritel on praeguste intressimäärade keskkonnas jätkusuutlik osta Eestis kinnisvara üürileandmise eesmärgiga – vastus oli kindel jaa!
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
3
11,25 hektarit: vaata muljeavaldavat galeriid tervest tuleviku tõmbekeskusest
5
Viimased uudised
Vaata ülevaatlikku graafikut, kuidas käibed aastases võrdluses üle Eesti muutusid.
Konverentsid
Hetkel kuum
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele