Muutused puudutavad energiamärgiseid, arvutusmetoodikat, aga ka kütte- ja jahutuse seadeväärtuseid. Uuendused loovad täpsema pildi hoone energiavajadustest, kirjutas Kliimaministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Hannamary Seli.
Hetkel kehtivad energiamärgiseid ja nende kehtivust muutused ei mõjuta.
Foto: Andres Haabu
Uued kliimaandmed on aluseks täpsema hoone energiavajaduste arvutamisel. Kui seni kasutati hoonete energiamudelite koostamisel aastate 1970–2000 keskmisi ilmastikuandmeid, siis alates 1. juunist arvestatakse kliimaandmetega perioodist 1990–2020. Ühtlasi kaasajastatakse normaalaasta kraadpäevade andmestikku. Kliimaandmetest nähtub otseselt, et meie kliima on muutunud – kuumalained on sagenenud ja keskmised temperatuurid tõusnud.
Ettevõtte kasv, äristrateegia muutused ja töötajate kasvavad ootused esitavad kontorite sisustamisele aina uusi väljakutseid. Paraku ei suuda paljud ettevõtted nende muutustega sammu pidada. Sageli ei märgata, et kontor ei toeta enam seda, kuidas inimesed tegelikult töötavad. Sisekujundajad näevad seda iga päev – ruumid justkui toimivad, aga nende tegelik potentsiaal jääb kasutamata. Just selle lisaväärtuse leidmine ongi see, millega sisekujundajad ettevõtteid toetada saavad.