Vastulause: vähem regulatsiooni, parem elamispindade kättesaadavus. 11 praktilist mõtet
Eesti avalik sektor on asunud innukalt võitlema elamispindade kriisiga Euroopas. Selle asemel, et tegeleda probleemiga seal, kus see on terav ehk Barcelonas, Amsterdamis, Viinis või Berliinis, haaratakse härjal sarvist mingil põhjusel Eestis. Eestis elamispindade kättesaadavuse kriisi ei ole, kirjutab kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark vastulauses Advokaadibüroo RASK partneri ja vandeadvokaadi Ramon Raski artiklile.
Loe AI kokkuvõtet
Meenub nali nokastunud mehest, kesöösel otsib oma kadunud käekella kaotamise koha asemel laternaposti alt, sest seal on mugavam ja valgem otsida.
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.
Enimloetud
1
20% kortereid on juba ette välja müüdud
3
Riim vastab, käsi südamel, kas ta julgeb ka 10 ja 20 aastat hiljem vaadata otsa kõigele arendatule.
Viimased uudised
20% kortereid on juba ette välja müüdud
Konverentsid
Hetkel kuum
Pealinnas on pakkumises 2 aasta jagu uusi kortereid. Kuidas lugeda uusarenduste laoseisu? Mis on siin potentsiaal?
Mida tuleb arendajal teha teisiti?
Tallinna ja Harjumaa uusarenduste laojääk on umbes 3000 eluaset, ent turg toimib
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele