Tallinna planeerimise ja arhitektuuri teenistuse juht: suvel käivitub uus planeeringute register
Planeeringute menetluse tõhusust ei saa hinnata ainult kalendripäevade järgi. Tallinna eesmärk on töökindla süsteemi loomine: vähem ümbertegemist, rohkem etteaimatavust ja kvaliteetseid otsused, mis püsivad ka vaidluste korral, kommenteeris eile vastu võetud planeerimisseaduse muudatusi Tallinna planeerimise ja arhitektuuri teenistuse juht Kristi Grišakov.
Loe AI kokkuvõtet
Seotud lood
Käib selektsioon. Siin on eduvõtmed, mille poole agaramad juba kätt sirutavad
Alles tuli teade, et VAU Haldus omandab Hausersi haldusfirma. Kas see on üllatuslik? Vaevalt. Juba veebruari alguseks võis tõdeda, et Eesti arendusturg on valmis, järgneb koondumine. Sümptomaatiline on ka teade, et Hepsori I kvartali tulust kadus üle poole. Arendus kui kinnisvaravaldkonna üks rahamahukamaid segmente määrab valdkonna edasise arengu. Kui uue pinna kasutussetulek kidub, kannatab ka sellest sõltuv kinnisvarahalduse segment.
Praegune tihti vaid formaalne kaasamine planeeringute menetlemisel on liigselt põhjalik, märgivad Riigiarhitekt Tõnis Arjus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev saates "Kinnisvaratund".
Siia perioodi mahuvad 6 märgilist planeeringut + kae galeriid!
Tulemused tulevad. Kuue kuu eest tegid Tallinna linnaplaneerimisameti juhataja ja arendaja otse-eetris kokkuleppe. Just samal ajal riigiarhitekt Tõnis Arjus ja Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd osutasid, et planeerimisprotsessi osapooled tulevad kaevikutest koostööle.
Riik on avalikes huvides reserveerinud hulgaliselt maatükke erinevate maanteede, liinitrasside ja teiste taristuobjektide ning nende kasutamiseks vajalike rajatiste jaoks. Kas selline olukord on maaomanike vaatest õiguspärane üksnes lühiajaliselt või ka pikemalt, selgitavad advokaadibüroo RASK keskkonnaõiguse, maakasutuse ja planeeringute valdkonna kaasjuhid Sandra Kaas ja Villy Lopman.
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.
Enimloetud
1
See on reljeefne. Vaata, milline kuristik haigutab Tallinna uusarenduste, järelturu ja veneaegsete korterite ruuduhindades!
4
Ehitajad, arendaja otsib, kes Teist selle valmis teeks
Viimased uudised
Detailplaneeringu kohustuse saab laiemalt asendada projekteerimistingimuste menetlusega
Eksootika toob võlu ja valu. Kuidas mitte saada vastu pükse?
Konverentsid
Hetkel kuum
See on reljeefne. Vaata, milline kuristik haigutab Tallinna uusarenduste, järelturu ja veneaegsete korterite ruuduhindades!
Arendaja ja ametnik, pange tähele! Tallinna linnaarhitekt: pealinna kikilipsukuju on ju puhas boonus
See puudutab igaüht. Tallinna suure ringtee algne idee on ära lörtsitud. Mänd: Need on nagu veresooned, mis lupjuvad ja lupjuvad
Ehitajad, arendaja otsib, kes Teist selle valmis teeks
Aavo Koppel: laienemine Poola turule on täitnud oma eesmärki
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele