Uuenenud seadus toob planeerimisse kiirust ja paindlikkust

Praegune tihti vaid formaalne kaasamine planeeringute menetlemisel on liigselt põhjalik, märgivad Riigiarhitekt Tõnis Arjus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev saates "Kinnisvaratund".

Maa- ja ruumiamet ning Tallinn tüürivad järjest jõulisemalt maafondi ning linnaruumi, osutavad riigiarhitekt Tõnis Arjus ja Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd saates Kinnisvaratund. Kardetud tagasilöögi asemel on tulemas hoopis edasilöök.

Riik on avalikes huvides reserveerinud hulgaliselt maatükke erinevate maanteede, liinitrasside ja teiste taristuobjektide ning nende kasutamiseks vajalike rajatiste jaoks. Kas selline olukord on maaomanike vaatest õiguspärane üksnes lühiajaliselt või ka pikemalt, selgitavad advokaadibüroo RASK keskkonnaõiguse, maakasutuse ja planeeringute valdkonna kaasjuhid Sandra Kaas ja Villy Lopman.

Tänavu märtsis võttis Riigikogu vastu atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse, mille eesmärk on tuua selgust, millisel juhul tuleb uute ehitiste kavandamisel rakendada müra piirväärtust ja millal müra sihtväärtust. Advokaadibüroo RASK keskkonna-, maakasutuse ja planeeringute valdkonna kaasjuhid Sandra Kaas ning Villy Lopman selgitavad seadusemuudatuse taustal, miks on see küsimus seni palju segadust tekitanud.

Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.