Uued ehitusreeglid tungivad argiellu. Millele pöörata erilist tähelepanu?

Planeeringute menetluse tõhusust ei saa hinnata ainult kalendripäevade järgi. Tallinna eesmärk on töökindla süsteemi loomine: vähem ümbertegemist, rohkem etteaimatavust ja kvaliteetseid otsused, mis püsivad ka vaidluste korral, kommenteeris eile vastu võetud planeerimisseaduse muudatusi Tallinna planeerimise ja arhitektuuri teenistuse juht Kristi Grišakov.

Tänavu märtsis võttis Riigikogu vastu atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse, mille eesmärk on tuua selgust, millisel juhul tuleb uute ehitiste kavandamisel rakendada müra piirväärtust ja millal müra sihtväärtust. Advokaadibüroo RASK keskkonna-, maakasutuse ja planeeringute valdkonna kaasjuhid Sandra Kaas ning Villy Lopman selgitavad seadusemuudatuse taustal, miks on see küsimus seni palju segadust tekitanud.

Keegi ei mõtle ust avades sellele, kuidas on lahendatud hoone soojustus või kuhu poole aknad vaatavad, aga just need valikud mõjutavad küttearvet järgmise 20-30 aasta jooksul, kirjutab Landen kinnisvara tegevjuht Sten Uritam.

Äripäeva Investeerimisfestivalil koos EfTEN Capitali tegevjuhi Kristjan Tamlaga kinnisvarateemalises vestlusringis osalenud Everaus Kinnisvara juhatuse liikme Janar Muttiku sõnul praegune turg ei andesta üldist arendaja lubadust.

A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.