5 kõige kallimat viga, mida ühistud sügisel teevad

Korteriühistus ei tähenda väiksem tänane kulu alati tegelikku säästu; kokkuhoiust räägitakse palju, kuid harvem küsitakse, mille arvelt see tuleb ja kui kalliks võib tänane säästmine minna 5 või 10 aasta pärast, kirjutab Remicon OÜ juhatuse liige Alex Roost. Ta jagab põhjalikult praktilist nõu.

Eesti Korteriühistute Liidu tänavuse suveülikooli osalejad leidsid, et korteriühistutel peaks olema senisest suurem õigus otsustada, kas ja millistel tingimustel võib majas kortereid, eelkõige lühiajaliselt, välja üürida.

Korteriühistud on petturitele atraktiivne sihtmärk mitmel põhjusel; sageli juhivad ühistuid inimesed, kes teevad seda vabatahtlikult oma põhitöö kõrvalt, osutab Swedbanki korteriühistute allosakonnajuht Janis Pugri ning jagab praktilist nõu, kuidas petturitega hakkama saada.

Esmapilgul võib tunduda, et korter vajab vaid värskendamist, kuid tegelikud kulud võivad olla märksa suuremad - näiteks võib ainuüksi vannitoa kapitaalremont maksta 10 000–15 000 eurot, kirjutab Arco Vara maakler Riina Rannamägi. Ta jagab praktilist nõu, kuidas vätida ostuga orki kukkumist.

Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.