Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuhu liiguvad äri- ja bürooruumide renoveerimise trendid?
Kui 10–15 aastat tagasi tähendas büroo- ja äriruumide renoveerimine seinte liigutamist ning miljöö värskendamist, siis täna pööratakse rohkem tähelepanu ruumide sisekliimale, töötajate tervisele ning loomulikult igapäevakulude kokkuhoiule uudsete lahenduste kaudu. Kuidas seda saavutada, räägib büroo- ja äripindade ümberehitusega tegeleva Gustaf Tallinn ASi juht Tiit Pomerants.
„Võib öelda, et aasta-aastalt muutub äri- ja kontoriruumide juures tähtsamaks automaatika ja nõrkvoolupool alates elektri-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemidest kuni Targa Kontori seadmeteni. Kui 15 aastat tagasi moodustas selliste eritööde osakaal kogu kontori renoveerimismaksumusest kuni 40%, siis täna on see kindlasti üle 50%. See on selgelt seoses igapäevaste kulutuste vähendamise sooviga,“ selgitab Pomerants.
Ta lisab, et teine suur muudatus on lihtsate interjöörilahenduste muutumine teistest eristavamateks. „Moodullaed ning kipsseinad on mõnes mõttes ajalugu. Täna eelistatakse puitu, betooni, klaasi ning integreeritud mööblit, et muuta oma kontori või äripind erakordseks, klientidele põnevaks ja meeldejäävaks. Vähetähtsamad pole ka töötajad – järjest enam pannakse rõhku, et ka nende igapäevane töökeskkond oleks mõnus, tervislik ning motiveeriv.“
Peatöövõtufirma Gustaf Tallinn AS tegeleb büroode ja äripindade ümberehitustöödega alates aastast 2003. Ettevõttes on üle 30 töötaja, kellest 10 töötab kontoris ja koostavad tööks vajalikke projekte ning teostusjooniseid. Kuigi tegemist ei ole just suure organisatsiooniga, annab see neile teatava eelise nii ühemeheettevõtete ees, kellel puudub jõud teha mitmekülgseid erilahendusi, kui ka suurte firmade ees, kes ei ole tõenäoliselt eriti huvitatud väiksematest renoveerimisprojektidest.
Tulemuse tagab topeltkontroll
„Oleme nende aastatega selgeks saanud, et hea tulemuse nimel on oluline nii-öelda topeltkontroll ning meie töötajad peavad lisaks objektijuhtidele objektidel tehtavatel töödel pidevalt silma peal hoidma. Nii saame olla kindlad, et ehitusmeestel ei kao õige fookus, tööd tehakse õiges järjekorras ning kvaliteetselt ja tähtajad ei hiline,“ räägib Pomerants, kuidas saavutada head tulemust.
Gustaf Tallinn ASi huvi ei ole teha töid alla omahinna, mille tõttu ei ole nad riigihangetel väga sagedased osalejad. „Osaleme siis, kui näeme, et on võitmiseks potentsiaali. Selleks on ehitustehniliselt ja eritööde poolest erilised projektid nagu rangete turvanõuetega pangad, hüdroisolatsioonitööde ja automaatika osas keerulised spaad ning veekeskused jne. Oleme niikaua turul olnud, et suudame suhteliselt selgelt ette prognoosida tööde maksumust ja ajakulu, mille jooksul saaksid kõik vajalikud tegevused kiirelt ja korralikult tehtud. Meie töötajad on orienteeritud objekti realiseerimisele ja põnevad objektid on neile positiivseks väljakutseks.“
Gustaf Tallinn AS on ehitanud ringi näiteks Tallinna Olümpia hotelli 26. korruse spaa- ja basseinikorpuse, Tehnopolises asuva Innove kontori, lisaks renoveerinud paljudes hotellides ja reisilaevades numbritube. Tööde tegemiseks laevadel on vaja rohkem teadmisi, seal kasutatavad materjalid on eraldi sertifitseeritud.
Gustaf Tallinn AS sai alguse rootslaste asutatud Pärnu ehitusfirmast AS Gustaf, millele loodi eraldi üksus ka Tallinnasse. Tänaseks on firma Pärnus küll uksed sulgenud. Mis on aga Gustav Tallinn ASi tugevus, et vaatamata emafirma kadumisele ning kümme aastat tagasi aset leidnud majandussurutisele siiski ellu on jäädud? Ettevõtte juhi sõnul on aidanud neid põhimõte jääda oma liistude juurde isegi buumi ajal ning jätkata tööd oma nišis, minemata kaasa üldise vooluga ja võtmata vastu hapusid projekte.
Gustaf Tallinn
Seotud lood
Kuigi talvehooaeg on nüüdseks läbi ning välistemperatuuridesse sageneb aina rohkem plusskraade, on kindlasti paljudel veel hästi meeles väga külmad jaanuar, veebruar ja märts, mis panid kodudes proovile nii mõnegi küttesüsteemi. Rohke kütmine ja sellest hoolimata ebaühtlane temperatuur eluruumides on kindel märk sellest, et soojustamisel on tehtud vigu või on vajalikes kohtades soojustus hoopis puudulik, kirjutab Paroci ehitusinsener Jüri Vähi.
Kardinate disain on osa maja arhitektuurilahendusest. Tekstiilikunstniku ja Albatros Textile OÜ disaineri Tanya Kuusiku sõnul leiab kogenud kardinaspetsialist hea meelega lahenduse mis tahes tehnilisele või dekoratiivsele probleemile, kuid veelgi arukam oleks neid ennetada.
Kui Eesti autoregistris on arvel ligi 1200 elektriautot ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on arutlusel uued toetuspaketid, annab see alust arvata, et elektriautode ost ja laadimispunktide areng võib õige pea saada sisse uue hoo. Laadimispunktide ehitamisest on huvitatud nii uued bürood, kaubanduskeskused, parkimismajad kui ka kortermajad. Kuidas seda reaalselt teostada, räägivad Ensto Ensek ASi turundusjuht Andres Meresmaa ja Esvika Elekter ASi projektijuht Tõnu Koppel.
Iga arenev ettevõte seisab ühel hetkel küsimuse ees: kuidas lahendada ruumipuuduse probleem? Pole oluline, kas tegutsete logistika, tootmise, põllumajanduse, ehituse või kaubanduse vallas – kiire, soodne ja vastupidav lahendus on Eestis toodetud ja põhjamaistele rasketele ilmastikuoludele vastav PVC-hall.
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
2
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
5
6
11,25 hektarit: vaata muljeavaldavat galeriid tervest tuleviku tõmbekeskusest
Viimased uudised
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Vaata, mis seal toimus ja milline hoone sinna tuleb
Eesti Arhitektide Liit: Praeguste tingimustega hangitakse 19 miljoni euro eest 187 114 m2 hoone mittetoimiva vana lahenduse vormistamist
Konverentsid
Hetkel kuum
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
11,25 hektarit: vaata muljeavaldavat galeriid tervest tuleviku tõmbekeskusest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele