Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektriautode laadimispunkt on tänapäeva ärikinnisvara juures vältimatu
Kui Eesti autoregistris on arvel ligi 1200 elektriautot ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on arutlusel uued toetuspaketid, annab see alust arvata, et elektriautode ost ja laadimispunktide areng võib õige pea saada sisse uue hoo. Laadimispunktide ehitamisest on huvitatud nii uued bürood, kaubanduskeskused, parkimismajad kui ka kortermajad. Kuidas seda reaalselt teostada, räägivad Ensto Ensek ASi turundusjuht Andres Meresmaa ja Esvika Elekter ASi projektijuht Tõnu Koppel.
Elektriauto jaoks mõeldud laadimispunkt ei tähenda kaugeltki vaid üht pistikupesa seinas. Miks? Tavalisest pistikupesast saab küll autoakut laadida, kuid see on aeglane ja sobib pigem koduseks laadimiseks. Lahendusi on aga erinevaid ja nende erinevused tulevadki välja just laadimisvõimsuses ja -kiiruses.
Tänapäeval eristame kolme põhilist laadimistüüpi: aeglane väikese võimsusega kodulaadija, keskmise kiirusega ärikinnisvara juurde sobiv laadija ja suur kiirlaadija maantee ääres. Tegelikult on Eestis hea olla elektriauto omanik, sest meil on kogu riik laadimispunktidega kaetud, kuigi ideaalist (2,5–3 laadimiskohta ühe elektriauto kohta) oleme veel kaugel. Kiirlaadijaid on Eestis 167, millest 102 linnades ja 65 maanteede ääres. Seega on puudus just keskmise kiirusega ärikinnisvarasektorisse sobivatest laadijatest, mis, muide, on just mujal maailmas hästi arenenud ning millel on suur potentsiaal.
Miks suur potentsiaal? Mõelge oma mobiiltelefonile – kujutage ette, et peaksite enne helistamist telefoni kõrval seisma ja ootama, kuni see laeb. See oleks tüütu ning tänapäeval keegi enam isegi ei mõtle, kuidas tema telefoniaku täis saab. Ärikinnistute laadimispunktide puhul räägime tunni-paaripikkusest laadimisest, kuni klient külastab poodi, teenindus- ja raviasutust, spordikeskust ning käib teatris, kinos ja kontserdil. Need on sellised laadimispunktid, mis võimaldavad shopping’u või kontserdi ajal justkui möödaminnes auto aku täis laadida.
Millest alustada, kui on tõesti huvi laadimispunktide rajamise vastu?
Kinnisvaraomanik peaks enne laadimispunkti ehitamise otsust tegema selgeks, kas ta tahab pakkuda vaba või tasulist laadimist. Kui tasulist, siis kas süsteem oleks vaja siduda mõne makselahendusega? Kas oleks mõistlik piirata laadimispunkti kasutamist oma maja töötajate piires? Kas on oluline luua kasutajate andmebaas, et teada, kui palju ja kes laadimispunkte kasutavad? Kas see jaam peaks olema läbi õhu või võrgukaabliga ühendatud mingi süsteemiga, mis aitaks näiteks majutusasutuse puhul lisada konkreetse sõiduki laadimise kulu toa maksumusele?
Projekteerimise käigus tuleb koos projekteerija ja ehitajaga välja arvutada, kui palju võimsust laadimispunktide jaoks tuleb varuda. Kui rääkida juba olemasoleva hoone juurde laadimispunkti lisamisest, peab teadma, kui palju on majas vaba võimsust. Kes aga uuele ehitisele laadimispunkte planeerib, võiks kasutada nutikat lahendust ja piirata vajadusel laadimisvõimsust sõltuvalt teiste tarbijate tarbitavast võimsusest, kuna vastasel juhul võivad näiteks kaubanduskeskuse suvine konditsioneer või tootmishoone tööpinkide töötamine tekitada ootamatu energiapuudujäägi. Maksimaalne võimsus ühe auto laadimiskoha tarvis on 22 kilovatti, kuid selge on see, et autode akud on erineva mahutavusega ning samuti oleneb laadimise kiirus aku tühjusest ja teistest parameetritest.
Rääkides tehnilistest nüanssidest, tuleb kindlasti arutada teemat oma ala asjatundjatega. Näiteks ei sobi laadimispunkti tavaline ehituspoest ostetud pistikupesa, mida pole testitud nii pikaajalise koormuse jaoks. Lisaks on oluline teada, mis asub seina sees pistiku taga – kas juhtmed peavad võimsusele vastu või on oodata äkki ülekoormusest tingitud süttimisohtu? Turvalisus on siin koguni kolmepoolne: see tähendab hoolimist kasutajast, elektriautost ja omaniku elektrivõrgust. Laadimispunkti investeering pole küll kõige odavamate killast, kuid see on suur samm tuleviku suunas, pakkudes oma klientidele, töötajatele ja külastajatele võimalust nautida rohelisemat keskkonda.
Seotud lood
Kuigi talvehooaeg on nüüdseks läbi ning välistemperatuuridesse sageneb aina rohkem plusskraade, on kindlasti paljudel veel hästi meeles väga külmad jaanuar, veebruar ja märts, mis panid kodudes proovile nii mõnegi küttesüsteemi. Rohke kütmine ja sellest hoolimata ebaühtlane temperatuur eluruumides on kindel märk sellest, et soojustamisel on tehtud vigu või on vajalikes kohtades soojustus hoopis puudulik, kirjutab Paroci ehitusinsener Jüri Vähi.
Kardinate disain on osa maja arhitektuurilahendusest. Tekstiilikunstniku ja Albatros Textile OÜ disaineri Tanya Kuusiku sõnul leiab kogenud kardinaspetsialist hea meelega lahenduse mis tahes tehnilisele või dekoratiivsele probleemile, kuid veelgi arukam oleks neid ennetada.
Iga arenev ettevõte seisab ühel hetkel küsimuse ees: kuidas lahendada ruumipuuduse probleem? Pole oluline, kas tegutsete logistika, tootmise, põllumajanduse, ehituse või kaubanduse vallas – kiire, soodne ja vastupidav lahendus on Eestis toodetud ja põhjamaistele rasketele ilmastikuoludele vastav PVC-hall.
Päikeseelekter on viimastel aastatel üle maailma muutumas tavapäraste energialiikide kõrval üha konkurentsivõimelisemaks, olles juba täna paljudes piirkondades soodsaim energialiik. Eestiski on huvi päikeseenergiasüsteemide vastu järjest suurenenud ning aasta-aastalt tõuseb ka kohalik paigaldusvõimsus, sest päikeseparkide tasuvusaeg jääb alla kümne aasta. Lähemalt räägib päikeseenergia ja soojuspumpade lahendusi pakkuva SigmaSystems OÜ tegevjuht Kristjan Karming.
Kinnisvarastrateegia juhtimisagentuur WHAT IF tegi mõnevõrra ebahariliku sammu: ehitas tarkvara, mille üks eesmärke on vähendada tööd, mille eest ettevõttele endale seni maksti.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Hinnalangus ulatub ka müügituruni
Viimased uudised
Milline on tulevikus edukas laopindade äri? Mida otsivad edukad ettevõtted?
Konverentsid
Hetkel kuum
Hinnalangus ulatub ka müügituruni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele