Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Käes on parim aeg mõelda oma päikesepargi rajamisele
Päikeseelekter on viimastel aastatel üle maailma muutumas tavapäraste energialiikide kõrval üha konkurentsivõimelisemaks, olles juba täna paljudes piirkondades soodsaim energialiik. Eestiski on huvi päikeseenergiasüsteemide vastu järjest suurenenud ning aasta-aastalt tõuseb ka kohalik paigaldusvõimsus, sest päikeseparkide tasuvusaeg jääb alla kümne aasta. Lähemalt räägib päikeseenergia ja soojuspumpade lahendusi pakkuva SigmaSystems OÜ tegevjuht Kristjan Karming.
Arvestades erinevaid toetuseid, on päikeseparkide tasuvusaeg tegelikult isegi juba märksa lühem kui kümme aastat. Loomulikult areneb tehnoloogia ka päikeseenergia vallas suure kiirusega, mis omakorda on lükanud ettevõtjate ostuotsust veidi edasi argumentidega, et ehk on hind tulevikus veel soodsam või on tulemas murranguliselt võimsamad paneelid.
Mõnes mõttes on nende arvamus õige – tõepoolest muutuvad paneelid tasapisi nimivõimsuses võimsamaks ja nende efektiivsus tõuseb, aga paraku tähendab see, et uue toote hind on ka kõrgem. Ja tegelikult see kõige-kõigem lahendus ei sobi kliendile, kes ootab kiiret tasuvust, sest uue ja võimsama mudeli mõnevõrra suurem tootlikkus ei korva selle palju kõrgemat hinda. Päikeseelektrisüsteem on mõistlik investeering siis, kui süsteem on dimensioneeritud vastavalt vajadusele.
Kuidas leida optimaalseim lahendus?
Optimaalse võimsusega süsteemi projekteerimiseks on vaja teada ettevõtte elektritarbimist päevasel ajal kuude lõikes. Seejärel tuleks hinnata võimalikku paigalduskohta ja valida sobilikud süsteemikomponendid. Õigesti dimensioneeritud ja välja ehitatud päikesepaneelisüsteem ehk PV- (Photovoltaic)-süsteem fikseerib energiahinnad pikkadeks aastateks!
Päikesepaneelid toodavad elektrit päevasel valgel ajal. Mida suurem on päikese valguskiirgus, seda suurem on tootlikkus. Tavaliselt dimensioneeritakse paneelide võimsus (Wp või kWp) inverterite võimsusest (kW) umbes 20% üle, näiteks 10 kW inverter sobib hästi 48 × 260 Wp paneelidega (12,48 kWp). Kusjuures paneelide tipuvõimsus (Wp või kWp) ei ole siin võetud sugugi umbkaudu, vaid antud Standard Test Conditions (STC) tingimustes, milleks on:
õhumassi indeks 1,5päikesekiirgus 1000 W/m² paneeli pinnatemperatuur 25 °C
Eesti keskmine päikesekiirgus 1 m² kohta on 900–1000 W ja meie atmosfääritingimused vastavad STC-le enamikul kevadpäevadel ning ka lühematel ajahetkedel suvisel ajal, näiteks eredas päikeses pärast vihmasadu, mis jahutab paneelide pinna maha. Ülejäänud osal aastast on üks olulisi tippvõimsust mõjutavaid tegureid üldjuhul kaugel sobilikust ja väljundvõimsus selle võrra väiksem. Talvel on küll paneelide pinnatemperatuur sobilik, kuid päikesekiirgust vähe; kesksuvel on aga on kiirgus piisav, ent paneelide pinnatemperatuur tõuseb efektiivsest oluliselt kõrgemaks.
Rääkides Lääne- ja Lõuna-Euroopast, siis pole ka seal elektritootmine tipuvõimsusega suures osas terve aasta vältel sugugi võimalik. Just need igati sobilikud klimaatilised tingimused kevaditi tagavad Eesti keskmiseks tootlikkuseks 900–1000 kWh aastas iga paigaldatud kWp kohta, mis on sama tootlikkus näiteks Saksamaaga võrreldes. Erinevuseks on vaid see, et Eesti tingimustes ei ole tootlikkus nii ühtlaselt kuude peale jaotatud ja ligi 90% elektrist toodetakse perioodil märts-oktoober.
Hetkel kuum
Kellel tasub mõelda päikesepargile?
Tööstushoonete, ladude, kaubanduskeskuste jms hoonete katused on üldjuhul lamedad ning üldjuhul on seal palju vaba varjudeta ruumi. See sobib ideaalselt PV-süsteemi paigaldamiseks. Muidugi tuleks iga konkreetse katuse puhul hinnata ka selle suutlikkust vastu võtta tekkivad lisakoormust. Veelgi lihtsam on päikeseparki planeerida uue tööstus-, kontori- või laohoone puhul juba selle projekteerimise juures.
Koostöös partner Olsson & Nielsen Nordic OÜga ühendas SigmaSystems OÜ 2018. jaanuaris elektrivõrku seni Eesti suurima päikeseelektrijaama (1,14 MWp), mis asub Peetris Järvamaal. Päiksejaam toodab elektrit nii võrku kui ka kohalikele tarbijatele. Selle koostöö raames plaanitakse ka edaspidi projekteerida ja rajada eri suuruses päikeseelektrijaamasid üle Eesti. Olsson & Nielsen Nordic on Eesti kapitalil baseeruv ettevõte, mis investeerib projektidesse IT, Fintechi ja taastuvenergia sektorites.
Kredex andis eelmise aasta lõpul teada, et peagi on avanemas toetusvoor eelkõige maakohtades paiknevate ettevõtete energiatõhususe suurendamiseks. See on ideaalne võimalus isikliku PV-süsteemi ehitamiseks, kuid enne taotluse esitamist tuleb oodata ära selle kohta ametlik teadaanne.
SigmaSystems OÜst
SigmaSystems OÜ tegutseb taastuvenergia sektoris alates 2013. aastast, pakkudes peamiselt päikeseenergia ja soojuspumpade lahendusi. Ettevõte on Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni (EPEA) üks asutajaliige ning teeb koostööd nii Euroopa kui ka kaugemate tehastega päikesepaneelide (Bisol, Solvis), inverterite (Fronius, SMA, Steca, Hoymiles) ning kvaliteetsete kinnitussüsteemide (Renusol, Aerocompact) tootmisel. VÕTAKS PÄIKEST!
SigmaSystems OÜ
Telefon: +372 684 3900 [email protected]
Seotud lood
Kuigi talvehooaeg on nüüdseks läbi ning välistemperatuuridesse sageneb aina rohkem plusskraade, on kindlasti paljudel veel hästi meeles väga külmad jaanuar, veebruar ja märts, mis panid kodudes proovile nii mõnegi küttesüsteemi. Rohke kütmine ja sellest hoolimata ebaühtlane temperatuur eluruumides on kindel märk sellest, et soojustamisel on tehtud vigu või on vajalikes kohtades soojustus hoopis puudulik, kirjutab Paroci ehitusinsener Jüri Vähi.
Kardinate disain on osa maja arhitektuurilahendusest. Tekstiilikunstniku ja Albatros Textile OÜ disaineri Tanya Kuusiku sõnul leiab kogenud kardinaspetsialist hea meelega lahenduse mis tahes tehnilisele või dekoratiivsele probleemile, kuid veelgi arukam oleks neid ennetada.
Kui Eesti autoregistris on arvel ligi 1200 elektriautot ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on arutlusel uued toetuspaketid, annab see alust arvata, et elektriautode ost ja laadimispunktide areng võib õige pea saada sisse uue hoo. Laadimispunktide ehitamisest on huvitatud nii uued bürood, kaubanduskeskused, parkimismajad kui ka kortermajad. Kuidas seda reaalselt teostada, räägivad Ensto Ensek ASi turundusjuht Andres Meresmaa ja Esvika Elekter ASi projektijuht Tõnu Koppel.
Iga arenev ettevõte seisab ühel hetkel küsimuse ees: kuidas lahendada ruumipuuduse probleem? Pole oluline, kas tegutsete logistika, tootmise, põllumajanduse, ehituse või kaubanduse vallas – kiire, soodne ja vastupidav lahendus on Eestis toodetud ja põhjamaistele rasketele ilmastikuoludele vastav PVC-hall.
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
5
Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi projekteeritud hoone fassaad saab lihvi. Ostutänava siserhitekt on Marit Ilison.
6
Esikolmikus saadud töötasu käib teistest kaarega üle. Ent Ka üldiselt on töötasud väärikad. Vaata - millist palka küll kellegi juures maksti!
Viimased uudised
Vaata esinduslikke galeriisid, mis toimus, toimub ja mis sinna kõik tuleb!
Konverentsid
Hetkel kuum
Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi projekteeritud hoone fassaad saab lihvi. Ostutänava siserhitekt on Marit Ilison.
Kas aktiivsele avalikule raha kaasamisele järgneb aktiivne kinnisvaraturg?
Vaata esinduslikku ja luksuslikku galeriid!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele