Soovitused, kuidas saada põrandad soojaks

Küllap on paljud inimesed talvekuudel tähele pannud külmi põrandaid, mis tekitavad automaatselt ebamugava olemise. Mõneti on see loogiline, kuna köetud ruumis soe õhk on jahedast õhust hõredam ja tõuseb üles, samas kui tihedam ehk külmem õhk vajub põrandale. Kui aga põrandad hoolimata kütmisest külmaks jäävadki ning temperatuurierinevused põrandal ja lae all erinevad mitme kraadi võrra, tasub uurida põrandate soojustuse olukorda.

Katuste ja lagede soojustamisest energiasäästu silmas pidades on räägitud palju ning seda teab iga ehitusmees, et suurimad soojalekked toimuvad ülespoole kerkiva sooja õhu tõttu just lagede ja katuste kaudu. Oluliselt vähem on aga räägitud põrandate soojapidavusest. Summaarselt võib nii katuse kui ka põranda kaudu toimuda kuni pool kogu maja soojuskaost. Seetõttu ei tohiks katuste kõrval tähelepanuta jätta ka põrandaid ja keldrilagede soojustamist. Selle vajadust saab hõlpsasti määrata termokaamera abil.

Rohkem infot www.paroc.ee

Kui eluruumide all asuvad külmad keldrid ja vahelaed on betoonist ning selgub, et neid tuleb soojustada, tasub alustada keldrilagede katmisest kivivillast lamellmaterjaliga. Parocil on selleks välja töötatud keldrilae soojustuse kivivillast lamellplaadid PAROC CGL 20, mida saab liimseguga otse lakke kinnitada. Plaatidel on faasitud servad, mis teevad paigaldamise täpseks. Plaadid on valmistatud spetsiaalselt viimistletud pinnaga, mida saab hiljem hõlpsasti värvida.

Keldrilae alla soojustuskihi paigaldamine annab kiireid ja efektiivseid tulemusi, kuna niimoodi lõigatakse ära teed, mida pidi külm põrandasse pääseb ning põrand on kogu ulatuses kaitstud jahtumise eest. Praktika on näidanud, et PAROC CGL 20 kasutamise tulemusena vähenevad eluruumis küttearved märgatavalt.

Järgmise sammuna tuleks üle vaadata põrandate ja vahelagede olukord ka seestpoolt. Paljudes vanades majades on puidust vahelagede laakide vahed täidetud tuleohutuse eesmärgil lubja-liivasegu või šlakiräbuga. Kaasaegses ehituses täidab aga tuletõkke funktsiooni tuletundlikkuse euroklassile A1 vastav mittesüttiv kivivill ning külma läbi laskva liiva kasutamine vahelagedes pole enam põhjendatud. Seetõttu võiks juhul, kui on plaanitud suurem remont, osa, ent mitte kogu, põrandates olevast liivast välja kühveldada ja asendada kivivilla plaatidega. Kui põrandas on erineva tihedusega materjalikihid, annab see parima tulemuse lisaks tulekindlusele ja soojapidavusele ka heliisolatsioonis. Põrandate puhul tasub kasutada tihedamaid villaplaate, mis loovad parema soojustuskihi, kuna nendes ei teki nii suurt õhuringlust nagu hõredamates villades. Samas kuivab villast niiskus hõlpsasti välja ning põrandad ja puitkonstruktsioonid ei hakka ajapikku mädanema, nagu võib juhtuda mõne muu mittehingava soojustusmaterjali korral.

Altpoolt põrandat soojustades tasub tähelepanu pöörata sellele, et põranda temperatuur tõuseb kindlasti keskelt, ent seinte ligidal võib jääda temperatuur ikkagi madalamaks kui mujal toas. Selle vältimiseks tuleks soojustada põrandad ka äärtest. Põrandate ja seinte ühenduskohtadesse tekkinud külmasillad võivad olla üheks põhjuseks, miks korrusmajade vahelaed on külmad. Soojalekkeid aitab vältida see, kui soojustusmaterjal on paigaldatud nõuetele vastavalt ja täpselt. Samuti tuleks üle vaadata seinte, põrandate ja paneelide või palkide vuugid ja vahed ning need korralikult täita, et tagada eluruumide maksimaalne soojapidavus. Samuti tuleb soojustada ka ventilatsiooni- ja kommunikatsioonikanalite läbiviigud, kuna toa ja väliskeskkonna erinevate õhurõhkude tõttu muutuvad tihti just need kohtadeks, mille kaudu külm õhk ruumi n-ö imetakse.