Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nordlin ehitas GAGile „rippuvad“ klassid, tähetorni ja põrandasse peidetud lava
Gustav Adolfi Gümnaasiumi uus õppehoone pakkus 2017. aastal palju kõneainet, aga seda mitte ainult haridussektoris, vaid imestust pälvisid ka taastatava hoone ehituslikud uuendused, mille teostasid Nordlin Ehituse spetsialistid.
OÜ Nordlin Ehitus juhatuse esimees Ülo Older ja projektijuht Hindrek Rootsma tõdevad, et ettevõte on aastate jooksul ehitanud mitmeid koolimaju, kuid selliste detailide ning nii kiire ajakavaga hoonet seni veel mitte. „Paljud asjad olid ka meie kogemuste juures täiesti uued: tähetorn koolimaja katusel, ronialad, kogu see avatus läbi mitmete korruste ning kõigi nende lennukate ideede väga kiire elluviimine. Kõik projektis osalenud inimesed olid väga uuendusmeelsed ning kõik kokku oli väga põnev.“
Vana-Kalamaja 9 õppehoone – mida nüüd nimetatakse Kotzebue majaks – on originaalis ehitatud 1956. aastal stalinistliku koolimaja tüüpprojekti järgi. Projekteerimis- ja ehitustööde leping Tallinna Haridusametiga GAGi ehitamiseks sõlmiti ehitajaga novembris 2016 ning kohe hakkasid ka tööd pihta. „Kogu projekteerimine algas nullist, kaasa arvatud uus eskiisprojekt. Ehitusluba väljastati märtsis, aga tähtaeg oli juba 15. august, mis pikenes 3. septembrini. Kasutusluba saadi 5. septembril. Tempo oli meeletu,“ meenutab Rootsma.
Ta lisab, et selle projekti puhul puudus plaan B, sest kool lihtsalt pidi õppeaasta alguseks valmis saama. Ent tagantjärele võib öelda, et kuigi tegemist oli pingelise projektiga, võib tulemusega 101% rahul olla.
Linn andis GAGile uue hoone ehitusel vabad käed
Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur kommenteerib: „Olin koolijuhina aastaid linnale teinud erinevaid ettepanekuid, kuidas GAG võiks õpperuume juurde saada – seda eelkõige meie kõrval asuva Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ühise ruumikasutamise kaudu.“ Kevadel 2016 tegi Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart aga ettepaneku anda GAGi käsutusse Tallinna Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi ehk Kotzebue hoone, teha seal kapitaalne remont ja lubada kujundada GAGil endale sobiv keskkond. See oli koolile huvitav ja soodne moment.
Aguri sõnul tuli otsustada kiiresti, sest koolile anti võimalus juba 2017. aasta 1. septembriks hoone valmis saada. „Naljaga pooleks võib öelda, et linnal nii lihtne seda pakkumist teha ei olnud. Selleks, et nii suurejooneline projekt tulemuslikult läbi viia, oli vaja nii linna, kooli, projekteerija kui ka ehitaja ülihead koostööd ja üksteisemõistmist.“
Kool tegi ettepaneku ehitada lisaks olemasolevale hoonele juurde läbi nelja korruse kulgev aatrium, mis muutuks kooli südameks. See ettepanek võeti suure kaalumisega vastu. „Täna võib öelda, et suutsime rajada õpilastele unistuste keskkonna. Loobusime võimla ehitamisest hoone sisse, sest see oleks tulnud alamõõduline ning poleks rahuldanud meie vajadusi. Selle asemel saime loovuse ja IT-ala, mis on tänapäeva nõudeid haridusele arvestades, möödapääsmatud. Võimla rajatakse õppehoone kõrvale täiendavalt,“ kirjeldab koolijuht.
Käteliigutusest õhus said tänu arhitektile rippuvad klassid
Ehitajaga asus kool suhtlema siis, kui eelnevalt oli loodud eskiis. „See oli põnev. Joonistasime markeriga paberile ja tegime kätega õhus liigutusi, kuidas kujutame uut õppehoonet ette ja arhitektid viisid meie ideed paberile,“ näitlikustab Agur. Õppehoone arhitekt oli Magnar Meinart ja sisearhitekt Raili Hurt.
GAGi uus koolihoone on ehitatud 720 õpilase ja 70 õpetaja jaoks. Tavaklasse koos robootika- ja käsitööruumidega on 34 ja pisemaid keeleklasse seitse. Kooli eelmine keldrikorrus projekteeriti esimeseks korruseks ning koos erinevate lisaehitistega suurenes kooli pind 1700 ruutmeetri võrra. Läbivaks teemaks on avatus ja õhulisus ning idee kasutada ära vana maja kõrgeid lagesid.
Ehitusfirma projektijuht Rootsma tunnistab, et kõige keerulisem oli ehk see, et palju mõtteid lisandus projekteerimise käigus ning pidevalt tuli projekti lisatöid tekitavaid uuendusi. „Insenertehniliselt on väga vingeks lahenduseks näiteks aatriumi kohal katusekarkassi küljes „rippuvad“ keeleklassid ning kahetasanduslik juurdeehitusega katuseterrass, kus peab saama ka tunde läbi viia. Samuti ühe trepi asemele rajatud roniala, mille keerukus seisnes ohutusnõuetes,“ kõneleb projektijuht. Vahvalt on lahendatud kooli aatrium: see on multifunktsionaalne ruum, kus toimuvad nii söögivahetunnid kui ka aulaüritused. Selleks sai aatrium varustatud kvaliteetse valgus- ja helitehnikaga ning põrandast väljakerkiva lavaga.
Hetkel kuum
Talvel mudases lombis betooni valades tuli meeste meeleolu üleval hoida
Agur lisab, et imetleb Nordlin Ehituse tublit projektijuhti Hindrek Rootsmat, objektijuhti Jaanus Pappelit ja ehitusdirektorit Kaarel Prikki. „Need kolm meest olid optimismi täis, töökad ja vintsked nagu vankumatud tinasõdurid. Isegi siis, kui paljudel kogenud ehitajatel ja projekteerijatel tundus eelmisel talvel mudases porilombis killustiku vahele betooni valades, et väga kahtlane on mõne kuuga kõik valmis saada, olid nemad kindlad, et saab!“
Rootsma tõdeb, et nii kiire ja erilise projekti tegemisel peabki nii osalejaid kui ka kõrvalseisjaid pidevalt innustama ning inimeste usku üleval hoidma. „Kogu meeskond alates linnavalitsuse esindajatest kuni kooli majandusjuhini olid äärmiselt ühtehoidvad ning töötasid selle nimel, et kool saaks valmis õigeks ajaks. Mida enam kooli vastased meile tähelepanu pöörasid, seda üksmeelsemad olime. Kool pidi õigeks ajaks valmis saama ja ka sai!“
Täna kiidavad suurepärast õpikeskkonda nii lapsevanemad, õpetajad kui ka loomulikult lapsed. Kotzebue maja on avar, valgusküllane, kaasaegse ja huvitava planeeringuga. Seal on palju nišše, kus saab õppida, puhata ja suhelda. Ka koolikorraldus on muutunud: kontseptsioon nägi ette, et kõik õpilased viibivad iga päev õues. Nii ongi jagunenud kõikide õpilaste pikk söögi- ja puhkevahetund nii, et sõltumata ilmast ollakse vähemalt pool tundi õues.
Ülo Older lisab, et GAGi projekt oli eriline töö eriliste inimestega ja põnev aeg kõigile osapooltele. „Täname südamest kõiki asjasse puutuvaid inimesi, ettevõtteid ja asutusi, kes panustasid ning pingutasid kooli tähtaegse valmimise nimel!”
VAATA GALERIID!
Fotod: Raul Mee
Nordlin Ehitus
Seotud lood
Kuigi talvehooaeg on nüüdseks läbi ning välistemperatuuridesse sageneb aina rohkem plusskraade, on kindlasti paljudel veel hästi meeles väga külmad jaanuar, veebruar ja märts, mis panid kodudes proovile nii mõnegi küttesüsteemi. Rohke kütmine ja sellest hoolimata ebaühtlane temperatuur eluruumides on kindel märk sellest, et soojustamisel on tehtud vigu või on vajalikes kohtades soojustus hoopis puudulik, kirjutab Paroci ehitusinsener Jüri Vähi.
Kardinate disain on osa maja arhitektuurilahendusest. Tekstiilikunstniku ja Albatros Textile OÜ disaineri Tanya Kuusiku sõnul leiab kogenud kardinaspetsialist hea meelega lahenduse mis tahes tehnilisele või dekoratiivsele probleemile, kuid veelgi arukam oleks neid ennetada.
Kui Eesti autoregistris on arvel ligi 1200 elektriautot ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on arutlusel uued toetuspaketid, annab see alust arvata, et elektriautode ost ja laadimispunktide areng võib õige pea saada sisse uue hoo. Laadimispunktide ehitamisest on huvitatud nii uued bürood, kaubanduskeskused, parkimismajad kui ka kortermajad. Kuidas seda reaalselt teostada, räägivad Ensto Ensek ASi turundusjuht Andres Meresmaa ja Esvika Elekter ASi projektijuht Tõnu Koppel.
Iga arenev ettevõte seisab ühel hetkel küsimuse ees: kuidas lahendada ruumipuuduse probleem? Pole oluline, kas tegutsete logistika, tootmise, põllumajanduse, ehituse või kaubanduse vallas – kiire, soodne ja vastupidav lahendus on Eestis toodetud ja põhjamaistele rasketele ilmastikuoludele vastav PVC-hall.
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Enimloetud
2
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Hepsori, Merko ja Citadele Lätit hõlmavad kommentaarid on paraku turuolukorda peegeldavad. Ent Lätifenomen on vaid rehkenduse üks pool
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele