Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vajaduspõhised energialahendused säästavad aastas tuhandeid eurosid
Parima hoone valmimise tagab koostöö ja sünergia erinevate osapoolte vahel, sest iga hoone kavandatakse ja rajatakse spetsiaalse äri jaoks. Ja kuigi iga äri jaoks on olulised tema valdkonnast tulenevad aspektid, on kindel see, et energiatõhusus ja sääst energiakuludelt ja sisekliima tagamine on tähtsad kõigi jaoks.
Kuidas tegelikult kavandada ärihoonete sisekliima tagamise süsteeme ning vajaduspõhiseid energialahendusi?
Baltikumis ja Skandinaavias ärihoonete energia- ja ressursitõhususe suurendamisele orienteeritud AU Energiateenuse tegevjuhi Aivar Uutari sõnul on liginullenergiahoonete nõuete rakendumisel ja hooneomanike ning kasutajate üldise teadlikkuse paranedes sisekliima ning mõistlike energiakulude tagamine järjest aktuaalsem teema.
Kapitel ASi (endine E.L.L. Kinnisvara) arendusjuht Indrek Moorats ja AU Energiateenuse tegevjuht Aivar Uutar Sõpruse Ärimaja katusel äsjavalminud päikeseelektrijaama taustal. Kevadine päike on piisavalt intensiivne, et lumi paneelidelt sulaks ja jaam hakkaks hoonele arvestatava võimsusega elektrit tootma. Päikeseelektrijaamad ärihoonete katusel on osa terviklikust tehnosüsteemide paketist, mis võimaldab ka olemasolevate ärihoonete primaarenergia tarbimist vähendada.
„Tänapäevased tehnosüsteemid on muutunud mõne aastaga oluliselt keerulisemateks ja napib süstemaatilist lähemist, et kõik süsteemid teineteist arvestades kavandada, valmis ehitada ja koos efektiivselt tööle panna,” tõdeb ta ja lisab, et siin on võtmesõnaks koostöö. AU Energiateenuse lahendused valmivad enamasti tihedas koostöös kahe oma ala tipptegijaga – nii uutele kui ka renoveeritavatele majadele energiatõhusaid ja mugavaid hooneautomaatikasüsteeme loova Vamos Automaatika ning hoonete tehnosüsteemide terviklahendustega tegeleva ET5-ga. Uutar nendib, et energiatõhususe, tehnosüsteemide ja sisekliima puhul annavad need kolm osapoolt kokku väga hea partneri nii olemasolevate hoonete renoveerijatele kui ka uute hoonete ehitajale.
Lähemast tulevikust rääkides on selge, et ükskord jõutakse seisu, kus hoonete puhul hakatakse võrdlema planeeritud ja tegelikku energiatarbimist ja seoses sellega jääb kogu vastutus puhtalt hoone omanikule.
Liginullenergiahoone nõuetega on mõistlik arvestada juba täna.
Nutikad kinnisvaraettevõtjad ennetavad juba karmistuvaid energianõudeid ja arvestavad oma klientide tulevikuvajadustega. „Kinnisvarasektoris on oluline vaadata hoone kogu elukaare kulusid, aga mitte kinni jääda esmainvesteeringu maksumusse. Tehnoloogiline innovaatilisus ja väiksemad püsikulud rentnikele annavad aga omanikule turul paremal positsiooni ning laiendavad üürnike valikut. Rentnikudki vaatavad aina enam hinna kõrval muid tegureid nagu sisekliima tagamise lahendused, energiakulu, elektriautode laadimisvõimalus, valgustuslahendus, müra, ruumide paindlikku muutmisvõimalust jne. Tõsi on, et tehnosüsteemide uuendamine ei ole üldiselt lõppkasutajale nähtav ega loo visuaalset efekti, kuid see-eest on tulemus näha igakuiselt kommunaalarvelt, samuti vähenevad remondivajadused ja halduskulud,” selgitab Uutar.
Vamos Automaatika OÜ tegevjuht Raul Alp möönab samuti, et hooneautomaatika tehnoloogia ning lahendused on viimastel aastatel jõudsalt edasi arenenud, mille tulemusel on äärmiselt vajalik hoonete kavandajatel ning omanikel olla kursis uute pakutavate lahendustega. Lisaks tuleb uute hoonete hooneautomaatika kavandamisel, ehitamisel arvestada seadusest tuleneva liginullenergiahoonete rajamisega.
ET5 OÜ partner Gunnar Sanderkoff kiidab tellijaid, kes väärtustavad hoonete sisekliimat ja saavad aru, et lisaks mugavusele saab õige kavandamisega ekspluatatsioonikulusid reguleerida. Täna rakendataval ja väljakujunenud ehitustegevuse korraldamise skeemide juures jääb sisekliimat tagavate süsteemide kokkusidumine sageli hallile alale. Tervikliku ja süüsteemse lähenemisega saab seda halli ala minimiseerida. Sanderkoff rõhutab, et hea sisekliima peab olema tagatud esteetiliselt ning olema seejuures märkamatu ja kuuldamatu.
Üha rohkem on Eestis ärihoonete omanikke, kes kaaluvad päikesepaneelide paigaldamist. See on AU Energiateenus arendusjuhi Criss Uudami hinnangul head meelt tegev tõdemus: „On positiivne, et paneelide panek ei kujune liginullenergiahoonetest tulenevaks sundluseks, vaid ettevõtted näevad selles ise ühelt poolt pikaaegset ja tasuvat investeerimisvõimalust ja teisalt selge signaali andmist ümbritsevale, et nende äritegevus kannab jätkusuutlikkuse elementi.”
SAMMUD UUSEHITUSE MUUTMISEL ENERGIATÕHUSAKS: Lähteülesanne-> Projekeerimine-> Ehitus-> Hooldus ja seireSee on ideaalne plaan, ent pahatihti ei oma hoone omaniku esindaja või haldaja infot ei lähteülesande ega ka kavandamise ning ehitamise käigus tehtud muudatustest. Hoone saab energiatõhusalt toimida vaid pikaajalise partnerluse tulemusel, kui kõik osapooled algusest lõpuni teevad pidevat koostööd.
SAMMUD OLEMASOLEVA HOONE ENERGIATÕHUSAMAKS MUUTMISEKS:Probleemide defineerimine-> Kaardistamine-> Renoveerimise kontseptsooni koostamine -> Projekteerimine-> Renoveerimine-> Hooldus ja seireJust hoolduse ja seire käigus saab veenduda, kas mured on lahendatud või peaks veel midagi muutma. AU Energiateenus, Vamos Automaatika ja ET5 julgevad ja soovivad võtta vastutuse tehnosüsteemide eest algusest lõpuni, sest kui vastutus on ühes kohas, on tulemus parem ja tööprotsessis võimalik lihtsamini vajalikke muudatusi teha, ilma et lõppeesmärk silmist kaoks.
Kes vastutab, kui planeeritud energiatõhusus ei vasta lubatule?
AU Energiateenuse peamiseks eesmärgiks on tagada klientide rahulolu efektiivselt töötavate süsteemide kavandamise, ehitamise ja käitamise kaudu. Võib kõlada lihtsalt, aga tegelikkuses on selle realiseerimine üsna töömahukas ja nõuab erinevate osapoolte väga head koostööd. „Kahjuks näeme ikka ja jälle, et paljude valminud hoonete tehnosüsteemid ja nende juhtimise võimalikkus ei vasta tegelikult hilisemalt omanike soovidele ega regulatsioonidest tulenevatele nõuetele. „Reeglina ei pruugi see välja tulla enne garantiiperioodi lõppu,” räägib Uutar.
Hetkel kuum
AU Energiateenus, Vamos Automaatika ja ET5 on võtnud seisukoha, et nad ei pööra tähelepanu garantiiperioodi kestusele selle klassikalises tähenduses. Objektiivsetel põhjustel on ehitusturul välja kujunenud 2–3aastane garantiiperiood, kuid ettevõtete juhtide sõnul tunnevad nad, et sellest jääb väheks: „Soovime ja soovitame vaadata hoonet palju pikemas perspektiivis. keskendume süsteemide kavandamisele, rajamisele, mitmeaastasele monitoorimisele ja hooldamisele. Rajatud süsteemidele ehitusjärgse garantii loomulikult anname, aga see on pigem kui tervikliku teenuse ja pikaajalise koostööprotsessi kõrvalprodukt.”
Lähemast tulevikust rääkides on selge, et ükskord jõutakse seisu, kus hoonete puhul hakatakse võrdlema planeeritud ja tegelikku energiatarbimist ja seoses sellega jääb kogu vastutus puhtalt hoone omanikule. Näiteks võib tuua hoone, mis on kavandatud liginullenergia nõuetele vastavalt, kuid ehituse käigus tehtud erinevad muudatused toovad kaasa olukorra, kus hoone potentsiaali ei kasutata õigesti. Täiesti ootamatult selgub, et hoone tegelik energiakulu on tunduvalt suurem kui eeldati. Aga kes teab miks? Kes vastutab? Hoone võõrandamisel on aga uuel omanikul täielik alus nõuda müüjalt kompensatsiooni, kui energiatarbimine mingil põhjusel ei vasta deklareeritule. Sest kaup pole ju see, mida osteti! Selliste situatsioonide vältimiseks on vaja teha midagi teistmoodi: energiakulude osas on vaja eesmärki ning ehituse ajal tuleb leida osapool, kellele delegeerida vastutus energiakulude tagamiseks.
Seotud lood
Kuigi talvehooaeg on nüüdseks läbi ning välistemperatuuridesse sageneb aina rohkem plusskraade, on kindlasti paljudel veel hästi meeles väga külmad jaanuar, veebruar ja märts, mis panid kodudes proovile nii mõnegi küttesüsteemi. Rohke kütmine ja sellest hoolimata ebaühtlane temperatuur eluruumides on kindel märk sellest, et soojustamisel on tehtud vigu või on vajalikes kohtades soojustus hoopis puudulik, kirjutab Paroci ehitusinsener Jüri Vähi.
Kardinate disain on osa maja arhitektuurilahendusest. Tekstiilikunstniku ja Albatros Textile OÜ disaineri Tanya Kuusiku sõnul leiab kogenud kardinaspetsialist hea meelega lahenduse mis tahes tehnilisele või dekoratiivsele probleemile, kuid veelgi arukam oleks neid ennetada.
Kui Eesti autoregistris on arvel ligi 1200 elektriautot ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on arutlusel uued toetuspaketid, annab see alust arvata, et elektriautode ost ja laadimispunktide areng võib õige pea saada sisse uue hoo. Laadimispunktide ehitamisest on huvitatud nii uued bürood, kaubanduskeskused, parkimismajad kui ka kortermajad. Kuidas seda reaalselt teostada, räägivad Ensto Ensek ASi turundusjuht Andres Meresmaa ja Esvika Elekter ASi projektijuht Tõnu Koppel.
Iga arenev ettevõte seisab ühel hetkel küsimuse ees: kuidas lahendada ruumipuuduse probleem? Pole oluline, kas tegutsete logistika, tootmise, põllumajanduse, ehituse või kaubanduse vallas – kiire, soodne ja vastupidav lahendus on Eestis toodetud ja põhjamaistele rasketele ilmastikuoludele vastav PVC-hall.
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Enimloetud
2
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
5
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele