Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Milline on ärikinnisvaraprojekti õnnestumise valem?
Aastast aastasse ühe juuksuri juures käimine näitab kliendi usaldust – inimene saab meeldiva teeninduse osaliseks, on teenusepakkujale lojaalne ja nõus selle eest maksma. Samamoodi peaks ASi Ehitustrust juhi Kaido Somelari sõnul valima ehitajat: ehitaja peab täpselt aru saama, mida tema klient soovib, ja suutma oma tööd hingega teha.
Kui eramaja tellija puhul on põhirõhk enamasti soovil oma koduga teistest eristuda, siis ärihoone tellijal on sageli kiirus peal, et rentnikud või tootmine võimalikult ruttu sisse saaks ning hoone hakkaks raha tagasi tooma. Ehitajapoolne positiivsus ja kaasamõtlemine on siinkohal väga vajalik ja kui tavaline „tubli töö” jääb nõrgaks, peab ehitaja suutma koos kliendiga vaadelda projekti vajadusel ka hoopis teise nurga alt. Ehk ehitaja tegevus peab olema paindlik ja sobituma tellija kavadesse ning äriplaani.
Hetkest, kui ehitajaga on leping sõlmitud, peavad kõik pooled olema valmis panustama ja suunatud ühele eesmärgile. Kui aga juba projekteerimise faasis on tehtud arusaamatutel alustel kokkuleppeid, programmeerib see automaatselt edasisse tegevusse sisse vaidlused.
Omanike aktiivsel kaasalöömisel igapäevatöödesse on hea mõju ka ettevõttele endale, sest omanikul on harilikult oskus vaadata objekte ka tellija pilgu läbi ja ehitusplatsil käies saab ta erinevatest probleemidest ehk teisiti aru.
See viib projekti raskuspunkti ehituselt usaldusele ning tekitab kahtluseid mõlemale poolele. Et vältida erinevaid arusaamu ning lahkarvamusi, peavad mõlemad pooled võtma projekti algusest peale südamega ja olema valmis vajadusel tegema projekti seda parendavaid ja kiirendavaid muudatusi.
Ehitaja ei saa olla äriplaanis kõige tähtsam
Ärikinnisvara on keerukas mitmes mõttes. Näiteks on sageli büroohoonete või kaubanduskeskuste puhul kaasarääkimisõigus suurematel rentnikel, kelle soovidega tuleb samuti arvestada. Plaanid sätitakse paika seega arendaja vaatevinklist, mitte aga arvestades seda, kuidas oleks mugavam ehitada. Ehitaja ei saa olla äriplaanis esikohal, kuid samas aitavad teda keerukatel juhtudel inseneribaas, kogemused nii ehitamise vallas kui ka situatsiooni juhtimise osas ning muidugi suhtlemisavatus. Kõige olulisem on aga sõnapidamine: olgu kokkulepe kirjalik või suuline – ehitaja peab oma sõna pidama!
Olete kogenud segadust, kui hoolduses oleva auto valmimistähtaega küsides ütleb klienditeenindaja, et tema ei tea midagi ning peab tähtaega minema remondimehe käest küsima? Kiiretel ja rasketel hetkedel võib ka ehituses nii juhtuda ning see on tellijale väga häiriv. Miks on olemas projekti või objektijuht, kui tellija saadetakse oma küsimustega ehitusmehe juurde? Õige projektijuht on võimeline ise vastuseid andma, mitte ei lükka vastutust enda kaelast ära. Et tugevdada vastutust ja sõnapidamist on kasulik lüüa käed ettevõttega, kus ettevõtte omanik on ise ka tegev. Nii räägitakse kõik lepingutingimused läbi omanikuga ning just see peaks olema suureks usalduse märgiks, sest iga objekti mured jõuavad kiirelt otsustajateni ning juhtkond on alati teadlik, mis objektil toimub.
Omanike aktiivsel kaasalöömisel igapäevatöödesse on hea mõju ka ettevõttele endale, sest omanikul on harilikult oskus vaadata objekte ka tellija pilgu läbi ja ehitusplatsil käies saab ta erinevatest probleemidest ehk teisiti aru.
3D
-mudelis on ehitussektoris kindlasti järgmised sammud, mis aitavad vähendada tööjõu- ja ehituskulusid ning saavutada ajavõitu ja leida vigu.
Ükski projekt pole teistest olulisem
Ehitaja jaoks ei saa olla ükski projekt teisest tähtsam. Ühtmoodi olulised on kõik tellijad, kuigi iga tellija jaoks on loomulikult tema projekt kõige tähtsam. Kindlasti ei ole ehitaja ülesanne anda hinnangut ühegi projekti võimaliku edukuse kohta, ent ehitaja vaatevinklist on hea projekti puhul näha, et see töötab juba paberil. Kui aga ehitusettevõtte lepingu sõlmijale tundub, et paberil esitatud projekt ei ole väga vettpidav, pole mõtet meeskonnaga liitudagi. Ei ole mõtet võtta endale nii paljude küsimärkidega tööd, eriti kui lahendamisohjad ei ole enda käes või tempo on liialt utoopiline. Teine asi on projektide puhul, kus on võimalus tõesti kaasa aidata ning enda kogemusepagasist nõu anda.
Ehitustrustil on eriti suur kogemus kaubanduskeskuste, hotellide ning tootmis- ja büroohoonete ehitamises. Oleme arvamusel, et kõike ei pea oskama ja tahtma teha – need ettevõtted, mis teevad kõike, ei pruugi suuta neid aga süvitsi väga hästi teha.
Hea ehituse puhul on väga tähtsal kohal teadmised ja kogemused, kuidas seda ehitist teha. Ehitamine on pikkade traditsioonidega konservatiivne ala. Täna on astutud küll suuri samme mudelis projekteerimises, aga see on siiski veel lapsekingades ning suuremad võidud selles valdkonnas on alles tulemas. 3D-mudelis on ehitussektoris kindlasti järgmised sammud, mis aitavad vähendada tööjõu- ja ehituskulusid ning saavutada ajavõitu ja leida vigu.
Hetkel kuum
MIS ON MIS
Ehitustrust
ASi Ehitustrust missioon on pakkuda soodsa hinnaga kvaliteetset ehitusteenust ja projektijuhtimist. Meeskonna spetsialistid ja ehitusinsenerid on pikaajaliste kogemustega väga paljude hoonete projektlahenduste väljatöötamisel ja ehitamisel terves Eestis. Ettevõttes on juurutatud ISO standarditele vastavad kvaliteedi-, keskkonna- ning töötervishoiu- ja tööohutusjuhtimissüsteemid. Ehitustrusti käive oli mullu 40 miljoni euro ringis. Ettevõte hoidub liigselt riskimast, sest Ehitustrusti omanikud on arvamusel, et tarkus algab väikestest asjadest ja väga oluline on partnerite valik ja meeskonna komplekteerimine.Tuntumate praegu käimas olevate objektide seas ehitab Ehitustrust Arvo Pärdi keskust Laulasmaal. Delta IT-maja Tartu Ülikoolile, Edeni kaubanduskeskust Tartus, Peterburi tee 47 ja 49 äri- ja laohooneid Tallinnas.
Ehitustrust
Seotud lood
Kuigi talvehooaeg on nüüdseks läbi ning välistemperatuuridesse sageneb aina rohkem plusskraade, on kindlasti paljudel veel hästi meeles väga külmad jaanuar, veebruar ja märts, mis panid kodudes proovile nii mõnegi küttesüsteemi. Rohke kütmine ja sellest hoolimata ebaühtlane temperatuur eluruumides on kindel märk sellest, et soojustamisel on tehtud vigu või on vajalikes kohtades soojustus hoopis puudulik, kirjutab Paroci ehitusinsener Jüri Vähi.
Kardinate disain on osa maja arhitektuurilahendusest. Tekstiilikunstniku ja Albatros Textile OÜ disaineri Tanya Kuusiku sõnul leiab kogenud kardinaspetsialist hea meelega lahenduse mis tahes tehnilisele või dekoratiivsele probleemile, kuid veelgi arukam oleks neid ennetada.
Kui Eesti autoregistris on arvel ligi 1200 elektriautot ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on arutlusel uued toetuspaketid, annab see alust arvata, et elektriautode ost ja laadimispunktide areng võib õige pea saada sisse uue hoo. Laadimispunktide ehitamisest on huvitatud nii uued bürood, kaubanduskeskused, parkimismajad kui ka kortermajad. Kuidas seda reaalselt teostada, räägivad Ensto Ensek ASi turundusjuht Andres Meresmaa ja Esvika Elekter ASi projektijuht Tõnu Koppel.
Iga arenev ettevõte seisab ühel hetkel küsimuse ees: kuidas lahendada ruumipuuduse probleem? Pole oluline, kas tegutsete logistika, tootmise, põllumajanduse, ehituse või kaubanduse vallas – kiire, soodne ja vastupidav lahendus on Eestis toodetud ja põhjamaistele rasketele ilmastikuoludele vastav PVC-hall.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Enimloetud
6
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Viimased uudised
Investor Toomase kommentaar
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele