Veebiseminar annab ülevaate sellest, kuidas kinnisvarahindaja riskikohtadele tähelepanu juhib ja aitab hindajate kasutatavast erialakeelest aru saada. Ühtlasi näitame väikeinvestoritele, millisest eksperthinnangu osast kriitilise tähtsusega kinnisvarainfot otsida.
Eksperthinnang, mida rahvakeeli nimetatakse endiselt hindamisaktiks, koosneb paljudest standardiga ette nähtud osadest. Kinnisvarahindaja kasutab erialatermineid, mis ei pruugi olla kõigile kinnisvaraomanikele, kinnisvara ostjatele ja ka väikeinvestoritele üheselt arusaadavad.
Sageli tellivad kinnisvara hindamise omanikud, et teada saada, milline on nende vara väärtus, mis hinnaga ja mis aja jooksul saaksid nad oma vara müüa või millisena näeb vara pank, kui selle tagatisel on vaja laenu võtta.
Kinnisvarasse investeerimine muutub üha populaarsemaks ja paljud väikeinvestorid paigutavad oma raha ühisrahastusplatvormide vahendusel. Praktikas on kahjuks tulnud ette rida juhtumeid, kus saavad kiirelt laenu ka need projektid, mille kohta on kinnisvarahindajad öelnud üsna karme sõnu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ühtlasi püüame veebiseminaril vastata küsimusele, kuidas leida eksperthinnangust üles just seda kriitilise tähtsusega infot, mille kahe silma vahele jätmine võib hiljem osutuda saatuslikuks ning tuua kaasa suurt majanduslikku kahju.
Veebiseminar annab vajalikku teavet nii kinnisvaraomanikele, kinnisvara ostjatele, müüjatele kui ka rahastajatele, sh ühisrahastuses oma sääste paigutavatele inimestele. Kasulikku infot saavad ka kõik need, kes plaanivad kinnisvara arendada või on üht-teist juba ette võtnud ning kogenud, kuid soovivad oma teadmisi täiendada ning kulukaid vigu vältida.
Veebiseminari viib läbi vara hindaja,
Maa-ameti litsentseeritud maa hindaja ja riiklikult tunnustatud ekspert
Karin Lapp.
Lisainfot veebiseminaride kohta saab küsida Liina Aru käest (
[email protected]).
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?