Läti proovis võlaorjusest vabastavat meedet „võtmed panka“, mis lühidalt tähendab, et pangale eluaseme eest võlgu jäänud kliendil on võimalus kodu võtmed pangale üle anda ning seeläbi võlast ühe korraga vabaneda.
Hüpoteegi realiseerimine on pikk ja keerukas protsess nii laenuvõtjale kui pangale, rääkis advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid advokaat Martin-Johannes Raude eile toimunud Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil ning lisas, et Lätis mõtlesid poliitikud eelmisel sügisel välja „hea ravimi sellise kiusamise vastu.“ Selle tulemusel hakkasid Läti pangad end võimalike kahjude vastu, mis kaasneb laenu katteks hüpoteegi tagatise müümisega kaitsma ning tõstsid koheselt laenu sissemakset poole võrra.
Ka kolme Eesti riigikokku saanud erakonna – Sotsiaaldemokraadid, Keskerakond ja EKRE programmis oli „võtmed panka“ idee. Millised võiksid olla mõjud, kui erakondadel õnnestuks see ellu viia ning „võtmed panka“ muutuks osaks ka Eesti laenuturust? Raude sõnul tähendab see laenuandjale automaatselt riski suurenemist, ja selle riski hajutamiseks antakse osa koormast laenuvõtja kanda, mis tooks Eestis, sarnaselt Lätiga kaasa suurenenud laenu sissemakse. „Ma usun, et ka hindaja vastutus suureneks,“ sõnas advokaat ja märkis, et ei välistaks, kui laenuandjad hiljem oma kahjunõuetega hindajate vastu pöörduks. „Kui laenu võtmine raskemaks muutub, läheb raskemaks ka kinnisvara ostmine ja müümine.“Kasusaajad võiksid „võtmed panka“ meetmest saada üürikinnisvaraga tegelevad inimesed, kuna märkimisväärselt kasvanud laenu sissemakse sunniks inimesi kauem üüripinnal elama. „Ühest küljest räägitakse, et see on jube hea meede, päästab inimesi laenuorjusest, aga tegelikult viib ta inimesed ju üüriorjusesse,“ sõnas Raude.Ober-Hausi Kinnisvara AS juhatuse esimehe Tarmo Kase sõnul jätsid Lätlased enne meetme rakendamist tegemata mõjude hindamise ning Läti järelturg aga ka uute korterite ja majade turg sai sellest löögi, mida tänaseni üle elatakse. „Venelased on Läti turult kadunud, uute korterite müük on nullilähedane ja ka järelturg on raskes olukorras. Laenu ei olnudki enam kellelegi anda,“ lisas Kase. Tema sõnul tõusis omafinantseering sedavõrd, et isegi kõige tublimatel inimestel on selle raha kokku saamisega suuri probleeme.„Tavakodanikule tänavalt tunduks see hea idee,“ ütles Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt ja lisas, et ilmselt saaksid paljud alles panka laenu võtma minnes aru, et „võtmed panka“ lahendus ei olegi kõige mõistlikum lahendus.

Seotud lood

Uudised
  • 10.04.15, 10:40
Maksuamet juurib välja üürituru käibemaksupettusi
Maksuamet on avastanud käibemaksupettuse skeemi üüriturul, kus pind, mis on soetatud kontoriks või äripinnaks ja millelt on maha arvatud sisendkäibemaks.
Uudised
  • 10.04.15, 18:05
Ülo Pärnits bürookinnisvarast: andke ainult tuld
Eestisse tahavad oma ettevõtte, filiaali või kontori luua üha enam ettevõtteid, rääkis hiljuti India IT-ettevõttega lepingu allkirjastanud Mainor AS nõukogu liige Ülo Pärnits.
Uudised
  • 09.04.15, 13:06
Äripindade müügipakkumiste arv on aastaga kerkinud 20%
Portaali KV.EE andmetel pakuti märtsikuus Tallinnas müügiks 559 äripinda. Äripindade müügipakkumiste arv oli aastatagusest 20% kõrgemal.
Uudised
  • 09.04.15, 15:43
Vandeadvokaat: ole ettevaatlik võlgnikust üürnikuga toimetamisel
Millal võib ruumi sisse minna, millal võib kedagi välja visata ja mida teha võlgnikust üürnikuga, ei ole Soraineni advokaadi Urmas Volensi hinnangul sugugi lihtsad küsimused.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.

Hetkel kuum

Marienholmi I etapis valmis viis hoonet kokku 50 korteriga (projekteerisid 3+1 arhitektid, sisearhitektibüroo KAMP ja maastikuarhitektid Tajuruum). Poolsaare tipu pool hakkab asuma II etapp (projekteeris BOA Arhitektid).
Uudised
  • 17.06.26, 11:49
Scandium leidis 60-miljonilise arenduse II etapile ehitaja
1Partner Kinnisvara maakler Helen Šank näitab, mida üürnikud tahavad.
Uudised
  • 18.06.26, 07:15
Üürituru ekspert näitab millises pealinna piirkonnas millist üüri küsida
Ega hõisata ei ole: Uus Maa juhatuse liige Mika Sucksdorff paneb Helsingi ja Tallinna eluasemeturud kõrvuti.
Uudised
  • 16.06.26, 13:39
Ühtlustumine ja sumbumine. Sucksdorff: Tallinna uus korter maksab sama palju kui Helsingi järelturukorter
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
Uus Maa kinnisvaraturu eksperdi Risto Vähi sõnul ei osteta suvilaid enam üksnes suvepuhkuseks.
Saated
  • 19.06.26, 06:15
Eluasemeturule tuleb pindu juurde. Risto Vähi: suvila tähendus on muutunud
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.
Nurgakivipanijad valmistavad ette kapslit.
Uudised
  • 17.06.26, 12:11
2 galeriid: Mainor pani üle 20 000-ruudusele ärihoonele nurgakivi
Vaata, mis nurgakivi panekul toimus ja kes seal olid. Vaata, milline see hoone hakkab välja nägema väljast ja seest.
LHV jaepanga finantseerimisteenuste juht Catlin Vatsel näitab ära, milliseid järeldusi pank teeb.
Uudised
  • 17.06.26, 06:15
Mida pank Sinu kohta uurib, kui soovid võtta kodulaenu?
Amservi hoone lennujaama juures läks kaubaks.
Uudised
  • 17.06.26, 10:26
Capital Milli omanikud müüsid Amservi Tallinna esinduse Ott Tänakule
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele