Portaali KV.EE andmetel pakuti märtsikuus Tallinnas müügiks 559 äripinda. Äripindade müügipakkumiste arv oli aastatagusest 20% kõrgemal.
Suurim äripindade müügipakkumiste arv asub kesklinnas, kus märtsis oli pakkumisel 224 äripinda. Suurem on äripindade pakkumiste arv veel Põhja-Tallinnas ja Lasnamäel, kus asub vastavalt 81 ja 73 müügipakkumist.
Enim kasvas müügipakkumiste arv Narvas, 49% ning keskmine hind langes seal aastaga 19%. Tartus kasvas müügipakkumiste arv 20%, kuid absoluutarvudena on müügis vaid 24 äripinda keskmise ruutmeetri hinnaga 1287 eurot. Pärnus oli märtsis müügis 85 äripinda, kasv 13%.
Äripindade müügipakkumiste keskmine ruutmeetrihind oli portaalis KV.EE märtsis 1246 eurot. Aastatagusega võrreldes nõuavad kinnisvaramüüjad 9% kõrgemat hinda. Kõige kallimad äripindade müügipakkumised asuvad Tallinna vanalinnas, kus ruutmeetri eest küsitakse 2470 eurot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Läti proovis võlaorjusest vabastavat meedet „võtmed panka“, mis lühidalt tähendab, et pangale eluaseme eest võlgu jäänud kliendil on võimalus kodu võtmed pangale üle anda ning seeläbi võlast ühe korraga vabaneda.
Kuigi uusi imagotrende kinnisvaraturul näha ei taheta, on kinnisvaraeksperdi Tõnu Toompargi sõnul Koplil potentsiaali saada uueks Kalamajaks.
Kinnisvara ostjaskond väheneb, kinnisvarapakkumiste arv kasvab ning hinnad on pea buumi tasemel, räägiti Eesti Kinnisvarafirmade liidu kevadkonverentsil.
Milline on tänane elukeskkond ja milline peaks olema tuleviku elukeskkond, mis tunduks atraktiivne ka investoritele.
Kinnisvaraturg muutub kiiresti, sest koduostjate ja üürnike ootused kodule on ajas nihkunud. Kuna eluasemekulud kasvavad ja perede eelarved on pingul, eelistatakse üha enam kodusid, kuhu saab kohe sisse kolida ning millel on hea hinna-kvaliteedi suhe. See areng mõjutab oluliselt ka seda, kuidas arendajad ja sisekujundajad eluruume planeerivad. Kinnisvaraeksperdi sõnul teevad inimesed ostuotsuse kiiremini, kui nad ei pea tegema suuri lisakulutusi.