Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Siitam: kvaliteetne avalik ruum kvaliteetse elukeskkonna „ema“
Milline on tänane elukeskkond ja milline peaks olema tuleviku elukeskkond, mis tunduks atraktiivne ka investoritele.
Nii arutleti Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil. Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht Peep Siitan märkis, et kvaliteetse avaliku ruumita puudub ka kvaliteetne elukeskkond.
„Kvaliteetne avalik ruum on kvaliteetse elukeskkonna „ema“. Ilma kvaliteetse avaliku ruumita ei sa ka kvaliteetset elukeskkonda olla,“ sõnas ta ja lisas, et üheks eelduseks on, et vabadel tingimustel konkureerivad arendajad üldisi planeerimispõhimõtteid ei muuda.
Mida me vajame, et luua kvaliteetset elukeskkonda? Siitami sõnul vajame uut tüüpi haridust ehk nn inimesi, kes oleks tõlgid arendaja ja arhitekti vahel. „Vajame inimesi, kellel on TTÜ ehitusinseneri arusaam ehitusprotsessidest, arusaam kaasaegsetest IT protsessidest ja arhitektuurist.“ Ta nentis, et vastust, kust selliseid inimesi saada, tal praegu pole, kuid kindlasti on tegemist võtmeküsimusega, millele tähelepanu pöörata.Teiseks vajab kvaliteetne elukeskkond arendajate kooperatsiooni avaliku sektori suunal, mis tähendab, et kõrgemad nõudmised elukeskkonnale on tervikuna tuleviku rahavoo allikas arendajatele. „Eeldusel, et kõrgemad kvaliteedinõuded on seatud kõikidele arendajatele võrdselt.“
Kolmandaks tuleb saada aru, et efektiivne avalik ruum ei ole kuluprojekt vaid eelkõige investeerimisprojekt. Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava (ENMAK 2030) raames on Siitami sõnul kinnitust leidnud, et elamumajanduse rekonstrueerimisel on kõige suuremaks kasusaajaks maksumaksja. Samuti ütles ta, et vaadata tuleb ka transpordisektorit ning mõelda, millised on siin erinevad valikud – kui palju on sundliikumist, kuidas ja millist transporti kasutada. „Saame teha targemini ja efektiivsemalt ning sellisel juhul ei pruugi avalik ruum olla kuluprojekt.“
Seotud lood
Maksuamet on avastanud käibemaksupettuse skeemi üüriturul, kus pind, mis on soetatud kontoriks või äripinnaks ja millelt on maha arvatud sisendkäibemaks.
Eestisse tahavad oma ettevõtte, filiaali või kontori luua üha enam ettevõtteid, rääkis hiljuti India IT-ettevõttega lepingu allkirjastanud Mainor AS nõukogu liige Ülo Pärnits.
Portaali KV.EE andmetel pakuti märtsikuus Tallinnas müügiks 559 äripinda. Äripindade müügipakkumiste arv oli aastatagusest 20% kõrgemal.
Millal võib ruumi sisse minna, millal võib kedagi välja visata ja mida teha võlgnikust üürnikuga, ei ole Soraineni advokaadi Urmas Volensi hinnangul sugugi lihtsad küsimused.
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
2
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
5
6
11,25 hektarit: vaata muljeavaldavat galeriid tervest tuleviku tõmbekeskusest
Viimased uudised
Vaata ülevaatlikku graafikut, kuidas käibed aastases võrdluses üle Eesti muutusid.
Konverentsid
Hetkel kuum
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
11,25 hektarit: vaata muljeavaldavat galeriid tervest tuleviku tõmbekeskusest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele