Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Siitam: kvaliteetne avalik ruum kvaliteetse elukeskkonna „ema“
Milline on tänane elukeskkond ja milline peaks olema tuleviku elukeskkond, mis tunduks atraktiivne ka investoritele.
Nii arutleti Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil. Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht Peep Siitan märkis, et kvaliteetse avaliku ruumita puudub ka kvaliteetne elukeskkond.
„Kvaliteetne avalik ruum on kvaliteetse elukeskkonna „ema“. Ilma kvaliteetse avaliku ruumita ei sa ka kvaliteetset elukeskkonda olla,“ sõnas ta ja lisas, et üheks eelduseks on, et vabadel tingimustel konkureerivad arendajad üldisi planeerimispõhimõtteid ei muuda.
Mida me vajame, et luua kvaliteetset elukeskkonda? Siitami sõnul vajame uut tüüpi haridust ehk nn inimesi, kes oleks tõlgid arendaja ja arhitekti vahel. „Vajame inimesi, kellel on TTÜ ehitusinseneri arusaam ehitusprotsessidest, arusaam kaasaegsetest IT protsessidest ja arhitektuurist.“ Ta nentis, et vastust, kust selliseid inimesi saada, tal praegu pole, kuid kindlasti on tegemist võtmeküsimusega, millele tähelepanu pöörata.Teiseks vajab kvaliteetne elukeskkond arendajate kooperatsiooni avaliku sektori suunal, mis tähendab, et kõrgemad nõudmised elukeskkonnale on tervikuna tuleviku rahavoo allikas arendajatele. „Eeldusel, et kõrgemad kvaliteedinõuded on seatud kõikidele arendajatele võrdselt.“
Kolmandaks tuleb saada aru, et efektiivne avalik ruum ei ole kuluprojekt vaid eelkõige investeerimisprojekt. Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava (ENMAK 2030) raames on Siitami sõnul kinnitust leidnud, et elamumajanduse rekonstrueerimisel on kõige suuremaks kasusaajaks maksumaksja. Samuti ütles ta, et vaadata tuleb ka transpordisektorit ning mõelda, millised on siin erinevad valikud – kui palju on sundliikumist, kuidas ja millist transporti kasutada. „Saame teha targemini ja efektiivsemalt ning sellisel juhul ei pruugi avalik ruum olla kuluprojekt.“
Seotud lood
Maksuamet on avastanud käibemaksupettuse skeemi üüriturul, kus pind, mis on soetatud kontoriks või äripinnaks ja millelt on maha arvatud sisendkäibemaks.
Eestisse tahavad oma ettevõtte, filiaali või kontori luua üha enam ettevõtteid, rääkis hiljuti India IT-ettevõttega lepingu allkirjastanud Mainor AS nõukogu liige Ülo Pärnits.
Portaali KV.EE andmetel pakuti märtsikuus Tallinnas müügiks 559 äripinda. Äripindade müügipakkumiste arv oli aastatagusest 20% kõrgemal.
Millal võib ruumi sisse minna, millal võib kedagi välja visata ja mida teha võlgnikust üürnikuga, ei ole Soraineni advokaadi Urmas Volensi hinnangul sugugi lihtsad küsimused.
Tallinna külje alla kerkiv Järvekella elamurajoon on näide, kuidas konstruktiivne koostöö ja tänapäevane tehnoloogia muudavad ehitusprotsessi tõhusamaks, keskkonnasõbralikumaks ja kvaliteetsemaks. Seitsmest A-energiaklassi ridaelamust koosnev arendus valmib ehitusettevõtte Rand ja Tuulbergi ning arendaja LAAM Kinnisvara koostöös. Esmakordselt Eestis kasutatakse ehitusel 100% roheelektrit ja hooned valmivad Welementi tehases toodetud puit-elementidest.
Enimloetud
5
Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi projekteeritud hoone fassaad saab lihvi. Ostutänava siserhitekt on Marit Ilison.
6
Esikolmikus saadud töötasu käib teistest kaarega üle. Ent Ka üldiselt on töötasud väärikad. Vaata - millist palka küll kellegi juures maksti!
Viimased uudised
Vaata esinduslikke galeriisid, mis toimus, toimub ja mis sinna kõik tuleb!
Konverentsid
Hetkel kuum
Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi projekteeritud hoone fassaad saab lihvi. Ostutänava siserhitekt on Marit Ilison.
Kas aktiivsele avalikule raha kaasamisele järgneb aktiivne kinnisvaraturg?
Vaata esinduslikku ja luksuslikku galeriid!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele