Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Siitam: kvaliteetne avalik ruum kvaliteetse elukeskkonna „ema“
Milline on tänane elukeskkond ja milline peaks olema tuleviku elukeskkond, mis tunduks atraktiivne ka investoritele.
Nii arutleti Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil. Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht Peep Siitan märkis, et kvaliteetse avaliku ruumita puudub ka kvaliteetne elukeskkond.
„Kvaliteetne avalik ruum on kvaliteetse elukeskkonna „ema“. Ilma kvaliteetse avaliku ruumita ei sa ka kvaliteetset elukeskkonda olla,“ sõnas ta ja lisas, et üheks eelduseks on, et vabadel tingimustel konkureerivad arendajad üldisi planeerimispõhimõtteid ei muuda.
Mida me vajame, et luua kvaliteetset elukeskkonda? Siitami sõnul vajame uut tüüpi haridust ehk nn inimesi, kes oleks tõlgid arendaja ja arhitekti vahel. „Vajame inimesi, kellel on TTÜ ehitusinseneri arusaam ehitusprotsessidest, arusaam kaasaegsetest IT protsessidest ja arhitektuurist.“ Ta nentis, et vastust, kust selliseid inimesi saada, tal praegu pole, kuid kindlasti on tegemist võtmeküsimusega, millele tähelepanu pöörata.Teiseks vajab kvaliteetne elukeskkond arendajate kooperatsiooni avaliku sektori suunal, mis tähendab, et kõrgemad nõudmised elukeskkonnale on tervikuna tuleviku rahavoo allikas arendajatele. „Eeldusel, et kõrgemad kvaliteedinõuded on seatud kõikidele arendajatele võrdselt.“
Kolmandaks tuleb saada aru, et efektiivne avalik ruum ei ole kuluprojekt vaid eelkõige investeerimisprojekt. Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava (ENMAK 2030) raames on Siitami sõnul kinnitust leidnud, et elamumajanduse rekonstrueerimisel on kõige suuremaks kasusaajaks maksumaksja. Samuti ütles ta, et vaadata tuleb ka transpordisektorit ning mõelda, millised on siin erinevad valikud – kui palju on sundliikumist, kuidas ja millist transporti kasutada. „Saame teha targemini ja efektiivsemalt ning sellisel juhul ei pruugi avalik ruum olla kuluprojekt.“
Seotud lood
Maksuamet on avastanud käibemaksupettuse skeemi üüriturul, kus pind, mis on soetatud kontoriks või äripinnaks ja millelt on maha arvatud sisendkäibemaks.
Eestisse tahavad oma ettevõtte, filiaali või kontori luua üha enam ettevõtteid, rääkis hiljuti India IT-ettevõttega lepingu allkirjastanud Mainor AS nõukogu liige Ülo Pärnits.
Portaali KV.EE andmetel pakuti märtsikuus Tallinnas müügiks 559 äripinda. Äripindade müügipakkumiste arv oli aastatagusest 20% kõrgemal.
Millal võib ruumi sisse minna, millal võib kedagi välja visata ja mida teha võlgnikust üürnikuga, ei ole Soraineni advokaadi Urmas Volensi hinnangul sugugi lihtsad küsimused.
Veel mõni aasta tagasi tähendas uue kontori otsimine eelkõige head asukohta ja mõistlikku hinda. Täna on ettevõtete ootused muutunud. Üha olulisemaks on saanud küsimus, kas tegemist on keskkonnaga, kuhu inimesed tahavad päriselt kohale tulla, kus on hea töötada ning mis aitab ka ettevõttel kasvada.
Enimloetud
1
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
2
Vaata, milliste investorite käes on võlakirjade jäme ots ja kui palju keegi neid märkis
4
5
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Viimased uudised
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
Värske ülevaade pankade intressimarginaalidest ja lisahüvedest
Konverentsid
Hetkel kuum
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
Vaata, milliste investorite käes on võlakirjade jäme ots ja kui palju keegi neid märkis
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid!
Laur avaldab, milleks Liven raha kaasas. Tallinna planeeringute menetlemine sai temalt analüütilise hinnangu + osutab ta ka ühele olukorra juurpõhjusele
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele