Autor: Kadrin Karner • 10. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nii arutleti Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil. Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht Peep Siitan märkis, et kvaliteetse avaliku ruumita puudub ka kvaliteetne elukeskkond.

„Kvaliteetne avalik ruum on kvaliteetse elukeskkonna „ema“. Ilma kvaliteetse avaliku ruumita ei sa ka kvaliteetset elukeskkonda olla,“ sõnas ta ja lisas, et üheks eelduseks on, et vabadel tingimustel konkureerivad arendajad üldisi planeerimispõhimõtteid ei muuda.

Mida me vajame, et luua kvaliteetset elukeskkonda? Siitami sõnul vajame uut tüüpi haridust ehk nn inimesi, kes oleks tõlgid arendaja ja arhitekti vahel. „Vajame inimesi, kellel on TTÜ ehitusinseneri arusaam ehitusprotsessidest, arusaam kaasaegsetest IT protsessidest ja arhitektuurist.“ Ta nentis, et vastust, kust selliseid inimesi saada, tal praegu pole, kuid kindlasti on tegemist võtmeküsimusega, millele tähelepanu pöörata.Teiseks vajab kvaliteetne elukeskkond arendajate kooperatsiooni avaliku sektori suunal, mis tähendab, et kõrgemad nõudmised elukeskkonnale on tervikuna tuleviku rahavoo allikas arendajatele. „Eeldusel, et kõrgemad kvaliteedinõuded on seatud kõikidele arendajatele võrdselt.“

Kolmandaks tuleb saada aru, et efektiivne avalik ruum ei ole kuluprojekt vaid eelkõige investeerimisprojekt. Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava (ENMAK 2030) raames on Siitami sõnul kinnitust leidnud, et elamumajanduse rekonstrueerimisel on kõige suuremaks kasusaajaks maksumaksja. Samuti ütles ta, et vaadata tuleb ka transpordisektorit ning mõelda, millised on siin erinevad valikud – kui palju on sundliikumist, kuidas ja millist transporti kasutada. „Saame teha targemini ja efektiivsemalt ning sellisel juhul ei pruugi avalik ruum olla kuluprojekt.“