Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arvamus: maale tasuvaid töökohti
Aastaid on Eestis seatud prioriteediks toetada teadmismahukat ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist ettevõtlust. Selleks rakendatakse edukalt mitmeid toetusprogramme, millega riik edendab teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtjate koostööd, kuid neil on üks tunnus - peamiselt ülikoolide asukohtade tõttu on need olnud suunatud Tallinnasse ja Tartusse.
Tööhõive määr mõnes maakonnas on langenud kohati alla 40%. Veebruari alguseks jõudis esimeste tulemusteni kompetentsikeskuste toetusprogramm, millega arendatakse neid oskusi ja teadmisi, mis on koondunud väljapoole Harju- ja Tartumaad. Esitatud 18 ideekavandi seast otsustas EAS heaks kiita 9.
Kompetentsikeskus on kindlas valdkonnas teadmisi omav organisatsioon, mis suudab oskusteabe, spetsialistide ja infrastruktuuriga mingis piirkonnas või ka kogu Eestis pakkuda oma valdkonna ettevõtetele uuenduslikke teenuseid, mida ülikoolid terviklahendusena ei paku ning mida on põhjust arendada ja pakkuda just kohalike teadus- ja haridusasutuste baasil. Keskuse loomine eeldab ettevõtjate huvi ja vajadust keskuse järele, et saada sealt püsivat tuge uute teenuste-toodete väljatöötamiseks. Seega ei saa toimiv kompetentsikeskus tekkida sinna, kus selleks varasem spetsialiseerumine jm eeldused puuduvad.
Hea näitena võib tuua edasiarenduseks heakskiidu saanud väikelaevaehituse kompetentsikeskuse idee. Praeguseks on teadmised ja oskused selles vallas koondunud Saaremaale, kus tegutseb kolmandik Eesti väikelaevaehituse ettevõtetest - andes samas u 60% kogu Eesti väikelaevaehituse käibest ja 80% kasumist ning hõivates ligi pool Eesti selle sektori töötajatest. Lisaks võeti mullu Kuressaare kolledžis esmakordselt vastu õppijaid väikelaevaehituse inseneri erialale, mida Eestis mujal võimalik omandada ei ole.
Vajadus niisuguse regionaalse toetuse järele oli ilmne. Viimase 15 aasta jooksul on elu- ja ettevõtlustingimused maal muutunud. Põllumajanduse osatähtsus on langenud, inimesed ja majandustegevus koondunud keskustesse ja nende lähitagamaadele. Tööhõive määr mõnes maakonnas on langenud kohati alla 40% ning ettevõtlusaktiivsus, mis linnades ulatub enam kui 30 ettevõtteni 1000 elaniku kohta, jääb valdades keskmiselt vaid 18 ettevõtte juurde. Ka ettevõtluse tugistruktuur ülikoolide, teadus- ja tehnoparkide, laborite, inkubaatorite ja nõustamisteenuste näol on koondunud peamiselt Harju- ja Tartumaale. Sinna on koondunud ka kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud.
Kompetentsikeskuste rajamisega tekivad majanduse arengu mootoriks olev innovatsioonipotentsiaal ja hästi tasustatud töökohad ka muudesse Eesti piirkondadesse.
Veebruari lõpus saavad heaks kiidetud ideekavandite esitajad taotleda toetust ettevalmistuseks: tutvuda samalaadsete keskuste arendamisega välismaal, koguda teadmisi keskuse toimimise ja võimalike funktsioonide kohta ning koostada jätkusuutlik äriplaan. Seejärel avaneb võimalus taotleda kuni 50 miljonit krooni keskuse rajamiseks, sh töötajate palkamiseks ja koolitamiseks, õppe- ja teaduskirjanduse, seadmete ja sisustuse soetamiseks, ehituseks, rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks.
Poolteise aasta pärast ootame esmast mõju sellest 300 miljoni kroonise mahuga toetusprogrammist - rohkem ettevõtluse vajadustele vastavaid kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid, rohkem kõrgema lisandväärtusega tegevustele orienteeritud ettevõtteid ja koostööprojekte ning eri piirkondade suuremat atraktiivsust investeerimiskeskkonnana.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
3
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele