Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Milline on tegelik keskmine palk?
Mida pidada õigeks keskmiseks palgaks – aritmeetilist keskmist või mediaani? Ajakirjanduses on kahjuks ilmunud ka eksitavaid võrdlusi.
Pooled inimesed peaksid justkui saama keskmisest rohkem ja pooled vähem. Nii see võibki olla – aga ainult juhul, kui palgad jaguneksid sümmeetriliselt ehk enamik palku paikneks keskmise ümber kobaras.
Paraku jagunevad palgad silmatorkavalt ebasümmeetriliselt, sest:
* esineda ei saa kõik väärtused, nt ühest kroonist alates – seadusega on kehtestatud palga alammäär,* isegi kui seaduslikku alammäära poleks, ei saaks ülivähe maksta – 25 krooniga ju ära ei ela,* ülemist palgapiiri pole seatud, seal võivad palgad küündida kas või miljonini.
JOONIS. Palkade näitlik tegelik jagunemine
Hetkel kuum
Seega on sageduskõver kõrgemate palkade suunas välja venitatud. Ning mediaani ja keskmise väärtus ei kattu. Sellise tugevalt ebasümmeetrilise jaotumise puhul on parim keskmise tendentsi näitaja asendikeskmine ehk mediaan.
Mida kitsamat palgasaajate rühma vaadata, seda lähedasemad on ka arvutuslik ja asendikeskmine. Kui vaadata mingit töötajate rühma, kus on teada erinevad keerukustasemed, siis kõiki koos vaadates on palkade ebasümmeetrilisus suurem. Iga taset eraldi vaadates võib ühe taseme sees keskmine palk olla sisuliselt võrdne mediaanpalgaga.
Seesugust täpsemat infot peab aga palgastatistika ja -uuringutega tegelevatelt firmadelt juurde küsima.
Eestis võib üleriigiliseks mediaaniks pidada keskmise palga väärtusest umbes 20-24% madalamat kuupalka. Seda näitab statistikaameti aastate 2005-07 töötasu uuring, kus 2007. aastal oli kuupalga keskmine 20% mediaanist kõrgem. Tunnitasu puhul oli keskmine mediaanist kõrgem 21-27%. Võib arvata, et ka järgmisel viiel aastal on mõõdusuhe sarnane.
Seda suhet üle kandes saame Eesti 2009. aasta neljanda kvartali kuupalga mediaaniks ("tegelikuks keskmiseks palgaks") 12 259/1,2=10 216 krooni.
Iga arvutatav näitaja (keskmine, detsiil, mediaan jms) on õige. Palgataseme ja -muutuse paremaks mõistmiseks tasub kasutada mitut (kaht ja enamat) keskmist. Üleriigilise keskmise palga juurde saab lihtsalt tuletada näiteks mediaanpalga – keskmisest 20% väiksem.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
“Me vaatasime mitmete arhitektuuribüroode portfoolioid läbi, Kontsept Arhitektuuribüroo stiil oli kõige rohkem meie moodi,” ütleb majaperemees Tanel vastvalminud maja ees, endal üks laps süles ning teine jala küljes. Suure inimeste jutud tõmbavad ikka väikeseid inimesi magnetina ligi. Majaperenaine Maris lisab: “Kui me saatsime Kontseptile päringu, kutsusid nad meid kontorisse külla, et plaane lähemalt arutama.” See kõlas nagu lubadus meeldivaks koostööks.
Enimloetud
1
Muljetavaldav! Vaata, kuidas on 5 aastaga muutunud uute eluasemete ehitus
Viimased uudised
Nõudlus ilu järele arhitektuuris kasvab
Teised riigiasutused, tehke järele: MaRu eelarvetasakaal on tagatud vähemalt aastani 2027
Konkursi tähtaeg on 10. detsember.
Konverentsid
Hetkel kuum
Priit Sipelgas toob esile SOL Balticsi ühe olulise erinevuse, võrreldes konkurentidega. Lisaks toob ta esile valdkonna olulisimad väljakutsed aastal 2026.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele