• 02.06.10, 09:19
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Arvamus: firmapension - homne kapital

Võib vaid imetleda eestlasi, kes on suutnud ka majandussurutise ajal kogumispensionisse investeerida. Siiski vähenesid kriisi ajal sissemaksed nii kohustuslikesse kui ka vabatahtlikesse pensionifondidesse.
Töötuse ärevust tekitavalt kiire kasvu tingimustes on sissetulekute vähenemine kahjustanud ka riigipensione.
Ettevõtete pensioniga asutataks pikaajaline kohalik kapital, mis soodustaks majanduse arengut. 2002. aastast kehtiv kohustusliku kogumispensioni süsteem hõlmab 90% töötajaist. Süsteemi muudab ligimeelitavaks see, et ka riik panustab teise sambasse, rohkemgi kui inimesed ise. See pole lihtsalt vastutulek riigilt, vaid selle on tinginud vajadus - nagu teisigi Balti riike, ohustab Eestit pensionilõhe. Kui abinõusid tarvitusele ei võeta, jääb riigieelarvest ja järelejäänud tööealise elanikkonna maksutulust sõltuvast riiklikust pensionist üksi väheks.
Uus pensionisüsteem on hästi käima läinud. See on soodustanud konkurentsi ja toonud turule uued ettevõtted. Samuti ei ole kohustuslik pensionisammas olnud loid, nagu on sageli juhtunud teistes riikides. Võimalus pensionifonde vahetada on hoidnud pensioniga seotud kulud väikesed. Kriis sundis aga valitsust tegevust muutma. Eelarve puudujäägi ja kulude ohjamiseks ning eurole ülemineku nõuetest kinnipidamiseks külmutati sissemaksed pensionisammastesse. Sellise tegevuse psühholoogiline mõju on peadpööritav - ilmneb, et kohustuslik kogumispension on ühe poole jaoks vabatahtlik.
Löögi pehmendamiseks jättis riik teise sambaga liitunuile võimaluse jätkata sissemakseid pensionifondi, lubades tulevikus kompensatsioone. Riiklikud sissemaksed taastatakse 2011. aastal. Ka siis on riigi panus aasta jooksul varasemast poole väiksem.
Kuigi valitsuse sellise käitumise tagamaad on mõistetavad, on see mitmel põhjusel ebaõige. Esimene ja selgeim põhjus on selle mõju töötajate sissemaksetele. Statistika põhjal jätkab sissemakseid vaid neli töötajat kümnest. Mida see aga tähendab? See näitab eelkõige valitsuse mõjuvõimu. Ei ole mõtet rõhutada vajadust loota enda peale, kui valitsus ise reeglite järgi ei mängi.
Pensioni kogumine on pikaajaline tegevus. Praegu vastu võetud otsuste vilju saame maitsta alles aastakümnete pärast. Juba on otsustatud tõsta pensioniiga 65. eluaastani 2025. aastast, kui praegused võimukandjad on ammu unustuse hõlma vajunud. Me ei tohiks aga unustada, et kui valitsus lõpetab sissemaksed ja töötajad järgivad eeskuju, ei pruugi isegi maksete suurenedes aastail 2014-2017 olla võimalik kaotatud aega tasa teha. Suurim oht varitseb noori, sest 2050. aastateks langeb riikliku vanaduspensioni väärtus märkimisväärselt.
Samuti tuleb arvestada doominoefektiga kolmanda samba ehk vabatahtliku kogumispensioni puhul. Kui riik ei toeta kohustusliku kogumispensioni süsteemi, siis miks peaksid töötajad jätkama vabatahtlikke sissemakseid, eriti praegusi majandusraskusi arvestades?
ERGO prognoosis 2009. aastaks palkade vähenemist viiendiku võrra ja 2010. aastaks nende püsimist praegusel tasemel. Töötajail pole vaba raha. Esmase tähtsusega on toit ja eluasemekulud.
Ent teravalt püsib vajadus säilitada piisav sissetulek ka pensionieas. Vabatahtlik kogumispension on tõhus lisa vanaduspensionile. Kindlasti motiveeriks suuremad maksusoodustused ettevõtteid pakkuma oma töötajaile võimalust teha sissemakseid kolmandasse sambasse. Seega kataks praeguste sissemaksete suurem osa võimaliku pensionilõhe tulevikus.
Kindlasti võidaksid kõik osalised maksuseadustesse sisse kirjutatud ettevõtete pensioniskeemist. Töötajate pensionid suureneksid ja tööandjad saaksid seda lisaboonusena reklaamida. Ettevõtete pensionidega asutataks pikaajaline kohalik kapital, mis omakorda soodustaks majanduse arengut. Pikemas perspektiivis edendab see kindlasti kogu riigi huve.
 
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.05.25, 13:27
Kas tead, mis on sinu kinnisvara väärtus tegelikult?
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?

Enimloetud

1
Suur lugu
  • 30.04.25, 06:45
Elukondlik üüriturg on kännu taga kinni - nuta või naera
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
2
Uudised
  • 07.05.25, 06:30
4 eksperti: uusarendustes nõutakse enim just neid eluasemeid
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
3
Uudised
  • 07.05.25, 08:00
GALERII: Scandiumi Marienholm võtab kuju
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
4
Uudised
  • 06.05.25, 13:15
Tamla: 5000 eurot ruutmeetri eest on liiga palju
Saa teada, miks on ärikinnisvaras ostjatel nüüd eriti hea aeg
5
Uudised
  • 08.05.25, 13:15
Eesti üks rikkamaid naisi rajab Rakvere linna piirile ärirajooni
6
Uudised
  • 06.05.25, 06:45
Selgus aprilli uute kodude müüjate esikolmik

Viimased uudised

  • ST
Sisuturundus
  • 09.05.25, 13:27
Kas tead, mis on sinu kinnisvara väärtus tegelikult?
Uudised
  • 09.05.25, 12:18
Kinnisvara korrashoiu juhtide küsitlus: jalad põhjas!
Põhjalik küsitlus ja analüüs portreteerivad valdkonna olukorda ilmekalt
Uudised
  • 09.05.25, 10:44
LHV pensionifonid pidas Marati maja sarikapidu
Vaata galeriid!
Uudised
  • 09.05.25, 10:18
Tallinn pani Hiiu ajaloolise koolimaja juurdeehitusele nurgakivi
Uudised
  • 09.05.25, 10:02
Ida-Virumaa 36-miljoniline spaahotell sai sarikate alla
GALERII: vaata, mis kõik sinna tuleb
Uudised
  • 09.05.25, 09:45
Kinnisvaraarendaja sai pankrotivaidlusest välja tagurdamiseks aega juurde
Uudised
  • 09.05.25, 08:45
Tarbijakindlus kinnisvaratehinguid teha on jätkuvalt nõrk
Lisatud on korterite tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika graafik.
Uudised
  • 09.05.25, 06:45
Elukondlik üüriäri on vaid visionääridele ja vapratele
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal

Hetkel kuum

Arendamine on pikk ja vaevarikas töö.
Uudised
  • 07.05.25, 06:30
4 eksperti: uusarendustes nõutakse enim just neid eluasemeid
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
LVM Kinnisvara tegevjuht Ingmar Saksing osutab üürituru kurvale vastuolule.
Suur lugu
  • 30.04.25, 06:45
Elukondlik üüriturg on kännu taga kinni - nuta või naera
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik tegi tõsised liigutused.
Suur lugu
  • 23.04.25, 14:31
Kinnisvaraarendaja vaatab peeglisse - pilt on karm
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tallinna linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus ja Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets.
Saated
  • 01.05.25, 13:00
Planeeringu menetlemisel jätab omavalitsus seaduse täitmata
Sinna idapoole valglinnastub Tallinn nüüd aina enam.
Uudised
  • 02.05.25, 11:45
Tallinn valgub laiali idasuunas
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Esimesed mereäärsed korterid valmisid nüüd kevadel.
Uudised
  • 07.05.25, 08:00
GALERII: Scandiumi Marienholm võtab kuju
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Selgus aprilli uute kodude müüjate esikolmik
Uudised
  • 06.05.25, 06:45
Selgus aprilli uute kodude müüjate esikolmik
Olukorda, kus elektrijuhtmed ligunevad vees, ei tohiks tekkida mitte kunagi mitte üheski hoones.
  • ST
Sisuturundus
  • 09.05.25, 13:27
Kas tead, mis on sinu kinnisvara väärtus tegelikult?

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele