18. august 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Inimestes on tekkinud kindlustunne, 30aastase laenu võtja peab sisimas olema veendunud, et tema töökoht ja palk säilivad. Julge kinnisvarabüroo ise teatas, et alustas neis majades korterite müügiga juuni lõpus ning juba esimese päevaga broneeriti 5 korterit, praeguseks on müüdud või broneeritud lausa 36% müüki tulnud korteritest… Kas see võib tähendada uue ehitusbuumi algust?

Tõsi, kinnisvaras-on-põhi-juba-ammu-käes uudistest tüdinud inimestele tundub see eelnev jutt kindlasti halenaljakas. Kuid ehk ongi just praegu kopa maasse löömiseks kõige õigem aeg? Sest kõik ju teavad, et tegelikult on Eesti (ja eriti Tallinna) elamufond iganenud ning oma eluase on siinsele rahvale väga tähtis. Samuti on üldteada fakt, et ehitushinnad ei ole veel buumiaegsele tasemel tagasi jõudnud kerkida. Seega, turgu justkui oleks.

Samuti annab see eilne nurgakivipanek taas märku, et pangad on elavnemas - ilma pankade heatahtliku suhtumiseta ei võtaks säärast 100korterilist avantüüri ju keegi ette. Sealjuures peab arendajal olema kindlustunne, et pank tahab ka korteriostjale laenu anda. Ning kui võtta täiesti 100protsendilise tõena arendaja väidet, et uutest korteritest tervelt 36% on juba praeguseks ajaks, veel enne ehituse algust müüdud, või vähemalt broneeritud, tähendab see ka, et ostjad on taas julgemaks muutunud. Et inimestes on tekkimas emotsionaalne kindlustunne. 30aastase pangalaenuga korteri ostja peab sügaval sisimas olema veendunud, et enam suuri koondamislaineid ei tule, et tema töökoht ja sissetulekud säilivad. Tarbija kindlustunde kasv on ülihea märk. Seega, tarbijaidki justkui nagu oleks.

Kuid mündil on ka teine pool, alati on. Eelmisel nädalal teatas üks teine suur kinnisvarafirma, et üleliigseks optimismiks pole veel põhjust, et eeloleval kevadel näeme veel üht kinnisvara hindade langust ja ostjate pagemist turult. Kas tegemist on hapude viinamarjade sündroomi või tõsiseltvõetava analüüsiga, näitab aeg.

Üks teine värske uudis rääkis aga, et Tallinnas langesid korterite hinnad juulis juuniga võrreldes keskmiselt 13 112 kroonile ruutmeetri eest. Ning et võrreldes tippajaga 2007. aasta märtsis on tehingute arv kahanenud 60 ja hind 50 protsenti. Kuid millalgi peab see langus ju otsa saama. Ning põhjanaabrite juures hakkabki langus tõusule pöörama.

Nii räägivad uudised, et Soomes on riigi toel käivitumas kinnisvarabuum ning et Rootsis on tänu odavale rahale koduhinnad endiselt tõusuteel. Olgu, nii Soomes kui ka Rootsis on nn buumi põhjused teised ning meil pole veel buumiga kaasas käivaid spekulante märgata, kuid uue tõusu alguses ehk oleme?

Autor: Haldusuudised.ee