Juhtkiri: Eesti Pank annab ettevõtjatele aegunud soovitusi

Äripäeva hinnangul on palgatõus lähiaastatel põhjendatud, paratamatu ja vajalik. Ettevõtjad on varasematest vigadest õppinud ning Eesti Panga manitsus kõlab tagantjärgi targutusena ning oleks asjakohane 4-5 aastat tagasi.

Eesti Panga enda käitumine tõestab, et palgatõus, eriti spetsialistide seas, on vältimatu. Nii tõstis keskpank mullu palku keskmisel 4,1% ja spetsialistidel isegi 7,8%. Kas ettevõtjat peaks käituma Eesti Panga sõnade ja mitte tegude järgi ajal, kui ka pank ise on neile kahaneva tööjõu tingimustes konkurendiks?

Vigadest on juba õpitud. Eesti ettevõtjad hoiavad niigi palkadelt võimalikult suures ulatuses kokku ning põhjendamatud kulutusi ei tee. Eesti Pank kirjutab isegi, et käesoleva aasta esimese kvartali kiire, ligi 4,5% palgatõusu põhjustasid tootlikkuse hoogne kasv 2010. aasta lõpus ning ajutised tegurid, nagu majanduslanguse ajal alandatud töötasu taastamine esialgsele tasemele.

Eesti Pank manitseb, et ettevõtted õpiksid möödunud majandusbuumist kui palgad kasvasid tootlikkusest kiiremini. Kuid nad on seda juba teinud. Praegusele palgakasvule avaldasid olulist mõju eelkõige ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud, mis kasvasid esimeses kvartalis koguni 58%. Teisisõnu ei lisa ettevõtted kasvanud kasumlikkust automaatselt palgale, vaid premeerivad töötajaid paindlikult vastavalt võimalustele ja saavutatud eesmärkidele. On tõsi, et palkasid on jõudsamalt kasvatamas erasektor, kuid seda võimaldavad suurenenud töömahud ning ettevõtete majandusliku olukorra paranemine.

Inflatsioon vs palgakasv. Eesti Pangal on õigus, et majanduse tõhusaks toimimiseks peab inflatsiooni ja palkade seos olema nõrk ning tasu eelkõige sõltuma tööpanusest. Kuid Eestis on just inflatsiooni tõttu reaalpalgad viimastel aastatel alanenud ning tõusu alles oodatakse.

Eesti Panga manitsust võib mõista, sest kõik Euroopa keskpangad annavad sarnast nõu. Ilmselt on hoiatused eelkõige mõeldud ennetavalt palgaläbirääkimisteks tugevate ametühingutega nagu on näiteks Soomes. Kuigi ka Eesti ametühingud nõuavad alampalga tõusu, neil sarnast mõjuvõimu ei ole.

Tööandjate keskliidu uuringust selgus, et järgmise poolaastal võimaldab palgatõusu vaid 10-15% ettevõtetest. Sõnum võib-olla kaudselt mõeldud vihjena riigiasutustele, kus põhjendamatud priiskamist võis kohata ka veel pärast buumi. Kuid valitsus kinnitas alles aprilli lõpus eelarvestrateegia aastateks 2012-2015, mille järgi järgmisel neljal aastal riigiasutuste tegevuskulud ei kasva. See tähendab, et palgatõus saab sealgi toimuda vaid efektiivsuse kasvu arvelt.

Võõrtööjõuta on tulevik tume? Palgatõusu asemel võib oluliseks probleemiks Eesti majandusele edaspidi kujuneda hoopis tööjõu kahanemine. Lisaks rahvastiku vananemisele tõusis ohumärgina esile välismaale tööle läinute arvu kasv. See on veel üks argument palgakasvu toetuseks, sest lisaks tööjõu valiku kahanemisele käib võitlus kvaliteetse tööjõu pärast paratamatult oluliselt kõrgema palgatasemega riikidega.

Nii kerkib lähikümnendi majandusarengu põhiküsimuseks hoopis võõrtööjõu vajadus, kuid see on tundlik poliitilise alatooniga küsimus, mida praegu keegi lähemalt torkida ei julge.

Autor: Haldusuudised.ee