Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Energiasäästu rakendamine takerdub ebapädevusse
Eesti kliimas moodustab suurema osa hoonete energiakulust küte, kuid see ei ole ainus energia kokkuhoiuvaldkond. Odavalt ehitatud ühiskondlike ja ärihoonete energia kokkuhoiu võimalus on ka valgustusenergia teadlik kasutamine, kirjutab oma arvamusloos omanimelise inseneribüroo juhataja Tiiu Tamm.
Hoone energiakulust moodustab valgustusenergia kuni 20%, vahel ka kuni 75%. Energiasäästule suunatud suurem alginvesteering tasub end ära hoone kasutamise käigus, seda enam, et energiahinnad ainult tõusevad. Riigihangete seaduses kirjutatakse vaid hankimisel rahaliste vahendite säästlikust kasutamisest, kuid mitte energiasäästust.
Madalaima hinnaga hankelepingu tulemusena valmivad ehitised näiliselt soodsalt, kuid on energiakulukad ekspluatatsiooni käigus. Nii juhtubki, et kui projekt ongi väljastatud tulevast energiasäästu silmas pidades, ratsitakse ehituskonkursil harjumuspärase ruut- või kuupmeetrihinnaga “üleliigne”, kuid energiasäästlik lahendus juba ehituse algstaadiumis ära ja tulemuseks on madala energiamärgisega ehitis.
Eestis puuduvad isegi kogemused korraliku energiatõhusa ehitise ehitamiseks. Räägitakse passiivmajade näidislahendustest, kuid enamasti piirduvad need kütteenergia kokkuhoiu demonstreerimisega. Valgustusenergiast teatakse, et kolmandiku saab säästa anduripõhise valgustusjuhtimisega, kuid ei täpsustata, et võrdlusbaasiks on korraliku optikaga mittejuhitav lahendus.
Nii juhtubki, et ehituse käigus muutub korraliku valgustuslahendusega projekt kaheldava väärtuse ja energiatõhususega valgustitega “tehniliselt samaväärseks” lahenduseks, kus anduripõhine juhtimine visatakse projektist välja või asendatakse asjatundmatult.
Ka koolitusega ei ole asjad korras. Kuidas saab koolitada energiatõhusaid lahendusi väljatöötavaid insenere, kui olemasolevad koolimajad ei ole ehitatud säästlikkuse põhimõttel ja puuduvad ka vastavad ained. Kurb on tõsiasi, et Eestis valgustusenergia säästuvõimalusi peaaegu ei õpetatagi.
Eelkirjeldatu on tinginud ka energiaauditeid tegevate ettevõtete ebakvaliteetsete aruannete koostamise. Ebapädevalt soovitatakse kulukaid “säästmislahendusi”, mis viivad niigi ebakvaliteetse valgustuslahenduse veelgi halvemaks.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?
Enimloetud
2
Kinnisvaraarendaja pumpab kroonijuveeli 200 miljonit eurot
3
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
4
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
5
6
Viimased uudised
Uuri graafikuid - siis saad teada, kus ja kuidas see muutus
Konverentsid
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele