• 12.07.11, 12:27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Energiasäästu rakendamine takerdub ebapädevusse

Eesti kliimas moodustab suurema osa hoonete energiakulust küte, kuid see ei ole ainus energia kokkuhoiuvaldkond. Odavalt ehitatud ühiskondlike ja ärihoonete energia kokkuhoiu võimalus on ka valgustusenergia teadlik kasutamine, kirjutab oma arvamusloos omanimelise inseneribüroo juhataja Tiiu Tamm.
Hoone energiakulust moodustab valgustusenergia kuni 20%, vahel ka kuni 75%. Energiasäästule suunatud suurem alginvesteering tasub end ära hoone kasutamise käigus, seda enam, et energiahinnad ainult tõusevad. Riigihangete seaduses kirjutatakse vaid hankimisel rahaliste vahendite säästlikust kasutamisest, kuid mitte energiasäästust.
Madalaima hinnaga hankelepingu tulemusena valmivad ehitised näiliselt soodsalt, kuid on energiakulukad ekspluatatsiooni käigus. Nii juhtubki, et kui projekt ongi väljastatud tulevast energiasäästu silmas pidades, ratsitakse ehituskonkursil harjumuspärase ruut- või kuupmeetrihinnaga “üleliigne”, kuid energiasäästlik lahendus juba ehituse algstaadiumis ära ja tulemuseks on madala energiamärgisega ehitis.
Eestis puuduvad isegi kogemused korraliku energiatõhusa ehitise ehitamiseks. Räägitakse passiivmajade näidislahendustest, kuid enamasti piirduvad need kütteenergia kokkuhoiu demonstreerimisega. Valgustusenergiast teatakse, et kolmandiku saab säästa anduripõhise valgustusjuhtimisega, kuid ei täpsustata, et võrdlusbaasiks on korraliku optikaga mittejuhitav lahendus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Nii juhtubki, et ehituse käigus muutub korraliku valgustuslahendusega projekt kaheldava väärtuse ja energiatõhususega valgustitega “tehniliselt samaväärseks” lahenduseks, kus anduripõhine juhtimine visatakse projektist välja või asendatakse asjatundmatult.
Ka koolitusega ei ole asjad korras. Kuidas saab koolitada energiatõhusaid lahendusi väljatöötavaid insenere, kui olemasolevad koolimajad ei ole ehitatud säästlikkuse põhimõttel ja puuduvad ka vastavad ained. Kurb on tõsiasi, et Eestis valgustusenergia säästuvõimalusi peaaegu ei õpetatagi.
Eelkirjeldatu on tinginud ka energiaauditeid tegevate ettevõtete ebakvaliteetsete aruannete koostamise. Ebapädevalt soovitatakse kulukaid “säästmislahendusi”, mis viivad niigi ebakvaliteetse valgustuslahenduse veelgi halvemaks.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.06.25, 11:17
Professionaalne kinnisvarahooldus ja avariiteenus lasevad keskenduda sellele, mis on päriselt oluline
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.

Enimloetud

1
Suur lugu
  • 18.06.25, 11:26
Vaevast vabaks: büroopindade segmendis on alanud uus trend
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
Uudised
  • 30.06.25, 13:45
EKE hakkab rajama Hipodroomile oma ärikvartalit
Ehitustöödega alustatakse kohe
3
Suur lugu
  • 27.06.25, 06:30
Kinnitage turvarihmad - Eesti kinnisvaraarendus hakkab nihestuma
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
4
Uudised
  • 30.06.25, 10:20
Colliers ja What If aitavad toidutootjal luua Loo keskust
5
Uudised
  • 27.06.25, 08:45
Esinduslik GALERII: Hans H. Luik sai Pirita arenduse valmis
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
6
  • ST
Sisuturundus
  • 25.06.25, 10:39
4 sisekujundusnippi poeomanikele: hästi kujundatud pood tagab parema ostuelamuse

Hetkel kuum

Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Vaja on tundlikumat kvaliteeti ja avatumat vaadet.
Suur lugu
  • 27.06.25, 06:30
Kinnitage turvarihmad - Eesti kinnisvaraarendus hakkab nihestuma
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Hans H. Luik.
Uudised
  • 27.06.25, 08:45
Esinduslik GALERII: Hans H. Luik sai Pirita arenduse valmis
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
US Real Estate’i Rotermanni ja Artiuse ärijuht Julius Stokas (Foto: US Ral Estate).
Uudised
  • 27.06.25, 12:12
Ärikinnisvaraturult on kadunud fikseeritud üürilepingud
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Nõustamisbüroo Colliers partner Margus Tinno analüüsib büroohoonete ja ärilinnakute väljavaateid.
Uudised
  • 25.06.25, 06:45
Lahendused büroohoonete saatusele pakub elu ise
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
Uudised
  • 25.06.25, 10:13
Konkreetne märk, et korteriturg on juba taastumisfaasis
Marienholmi I etapi avamine.
Uudised
  • 25.06.25, 09:00
Noobel GALERII: Scandium sai Marienholmi I etapi valmis
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Eesti Arhitektide Liidu president Aet Ader ja Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets (Fotod: Raul Mee ja Andras Kralla).
Uudised
  • 26.06.25, 13:00
Omavalitsustel puudub linnaruumi arendamiseks visioon
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
20 aastat tegutsenud Maket Kinnisvara OÜ on loonud ajaga tugeva usalduse nii eraklientide kui äripartnerite vahel. Avariiteenust pakutakse klientidele ööpäevaringselt telefonil 660 1130.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.06.25, 11:17
Professionaalne kinnisvarahooldus ja avariiteenus lasevad keskenduda sellele, mis on päriselt oluline

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele