ÄP: elektriturg avaneb kitsaskohtade kiuste

Arvestades, et valitsus, riigikogu ja vastavad riigiettevõtted on ülemineku ettevalmistusega avatud turule raskustes, tagab Äripäeva hinnangul võimalikult sujuva ülemineku vaid teadlik tarbija. Elektrituru avanemine on oluline ja kõiki puudutav samm, sarnane eurole üleminekuga 2011. aastal. Nagu siis, ei ole ka nüüd põhjust paanikaks - elekter 1. jaanuarist 2013 kindlasti kuhugi ei kao.

Küll aga tasub juba praegu mõelda näiteks sellele, kuidas tulevikus oma kulusid kokku hoida. Nii on selge, et elektri hind, mis moodustab jämedalt võttes kolmandiku elektri arvest, uuest aastast kasvab. Samas on sel ka positiivne efekt, sest see sunnib nii ettevõtjaid kui ka eratarbijaid veelgi enam pöörama tähelepanu kokkuhoiuvõimalustele.

Üheks võimaluseks on näiteks koostööpartnerite ühisost, sest mitme ostja nõudluse ühte hankesse kogumisel võib saada soodsama hinna. Kuid seda vaid juhul, kui koostööd teevad vastandlikud energiatarbijad. Näiteks need, kellest üks vajab energiat öösel, teine päeval.

Avanemine alles pooleli. On mitmeid ohumärke, et avatud elektriturg soovitult kohe käima ei lähe. Nimelt hilinevad mitmed ettevalmistused turu avamiseks. Esiteks on elektrituruseadus alles menetlemisel ning teavituskampaania on kavas alles sügisel. See jätab endiselt võimaluse teadmatusest põhjustatud arusaamatuste või paanika tekkeks. Just selleks ongi mõistlik igaühel end riigist sõltumatult juba praegu paratamatute muudatustega kurssi viia.

Teiseks teeb murelikuks Eleringi loodava andmelao takerdumine. Viimase kuulutas Riigihangete Vaidlustuskomisjon ebaseaduslikult korraldatuks. Andmeladu on infosüsteem, mille kaudu saavad turuosalised infot vahetada. Sadade tuhandete klientide andmete vahetamiseks mõeldud süsteem peaks olema valmis novembri lõpuks, kuid praegu on oht, et seda ei juhtu. Nii luuakse igaks juhuks küll varuvõimalust, mis vähemalt ajutiselt leevendaks tekkida võivat segadust, kuid selgelt ei osatud probleeme ette näha ning jäädi ettevalmistustega hiljaks.

Kolmandaks on tugevalt piiratud Eesti ühendused teiste riikidega, mis avatud turu tekke aluseks. Ühenduvust parandav Estlink2 saab valmis alles 2014. Ehk üle aasta hiljem, kui toimub turuavanemine. See omakorda tähendab, et turu avanemise reaalsed võimalused jäävad endiselt piiratuks.

Puudulik konkurents. Elektrituru tõelise toimimise nurgakiviks on piisav konkurents. Seetõttu peitub kõige suurem oht selles, et pärast elektrituru vormilist avanemist, jääb sisuliselt endiselt domineerima üks monopol. See ei ole kahjulik vaid tarbijaile, selle negatiivset mõju on tunnistanud ka Eesti Energia juhtkond.

Oma osalusest avatud turul on teatanud valjuhäälselt Latvenergo, kuid suures plaanis võivad nad jääda väikeseks tegijaks. See on veel üks ikka veel lahendamata kitsaskoht. Äripäev nõustub Elering AS juhi Taavi Veskimägiga, et turule sisenemise latt uutele osalejatele tuleb seada teadlikult madalale. Kas seda ka tehakse, on seadusandja otsustada.

Autor: Haldusuudised.ee