Tuul on ressurss, mille energiaks muundamine vajab vaid tuulikute ehitushinda. Kütusekulu ning jäätme- ja saastetasud tuuleelektri hinnas puuduvad. Sellepärast pääsevad tuulikud avatud elektriturul esimestena börsile, kirjutab Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen.
Sel ajal, kui fossiilsete kütustega elektrijaamad alles oma kütuse-, jäätme- ning saastetasusid kokku löövad, on hüdro- ja tuuleelektrijaamad oma elektri ammu maha müünud. Tõenäoliselt just murest, et taastuvenergia on põlevkivijaamadele kannale astunud, on valitsus otsustatud vastutuult minna.
Esimeste tuulikute püstitamise ajal lasti meil suurenergeetika kõrval liivakastis mängida. Elering küll ütles, et ega neid tuulikuid võrku palju ühendada saa, kuni nende endi tellitud rahvusvaheline analüüs vastupidist tõendas. Elektriarvetel eraldi kajastatav taastuvenergia tasu on üldsusele jätnud rohelisest energiast kalli elektri mulje. Tänavu tegi Eesti Taastuvenergia Koda koos Eesti Keskkonnaühenduste Kojaga analüüsi, millest aga selgus, et kui Eesti läheks täielikult üle taastuvenergiale, oleks elektrienergia tootmise kulu 2030. aastal 19% ja 2050. aastal 31% võrra madalam võrreldes põlevkivi- ja tuumajaama stsenaariumiga.
Nüüd, kui on nii tehniliselt kui majanduslikult tõestatud, et Eestis saaks toota enamiku elektri tuulest ja koostöös teiste taastuvenergiatootjatega teha seda fossiilsetest kütustest odavamalt, otsustas valitsus pidurit tõmmata ning saatis riigikokku eelnõu, mis tuuleenergia arendamise lõplikult peatab. Tulemuseks on hulk pettunud investoreid, kes juhindusid enda tegemistes riigi taastuvenergeetika eesmärkidest, samuti ka valitsusjuhtide kutsest tuua Eestisse väliskapitali ja suuri investeeringuid. Vaid kolm aastat tagasi vastu võetud elektrimajanduse arengukava „tellis“ tuulikuid 900MW ulatuses, millest tänaseks on valmis 275MW ja nüüd on neid justkui liiga palju.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele