Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Energiapoliitika on vastuolusid tulvil
Maailma Energeetikanõukogu koostatud iga-aastases riikide energiapoliitika indeksis on Eesti 35. kohal. Tulemus pole küll kõige hullem, kuid 5. koha saanud Soomest jääme ikkagi kaugele maha. Seda eelkõige Eesti energiapoliitikale iseloomulike probleemide tõttu, milleks on poliitikate vastuolulisus, lühiajalisus ning vähene ambitsioonikus, kirjutab WEC Eesti Rahvuskomitee peasekretär Mihkel Härm.
Näiteks oleme teinud rekordi elektriautode kontsentratsioonis, kuid sama ajal likvideerime ühistranspordis trolle ja asendame neid diiselbussidega, mitte vastupidi. Sama kehtib ka raudteetranspordis. Teisisõnu, Eestis puudub läbimõeldud transpordisektori energiapoliitika.
Teine näide poliitiliste eesmärkide kokkusobimatusest on taastuvenergiapoliitika. Meil on väga suur CO2-intensiivsest fossiilkütusest toodetud elektri osakaal, kuid valitsus teeb pingutusi taastuvenergia toodangu kasvu peatamiseks, et vähendada kulusid. Samas lõpetatakse kõige väiksemat toetust vajava taastuvenergia tootmine ning ehitatakse juurde suuremat toetust vajavaid tuuleparke, mis tõstab, mitte ei alanda kulusid.
Energiapoliitika kitsaskoht seisneb pikaajaliste plaanide puudumises. Eesti on Taani järel paremuselt teise energiabilansiga riik EL-s, Euroopas on meist parem veel ka Norra. Mõlemad riigid on teadlikult nafta ja gaasi eksporditulusid kogunud ja süstemaatiliselt investeerinud. Eestis aga läheb põlevkivienergeetikast teenitud tulu jooksvate kulude katteks. Me ei ole õppinud olema suurte energiaressursside omanik ning ressursside omamise väärtust ei mõisteta. Avalikkus isegi hurjutab riigile kuluvat firmat, kuna see ostis energiamaardlaid. Ei ole kuulnud, et naftariikide avalik arvamus oma rikkuse alusesse nii halvasti suhtuks.
Eesti poliitika vähene ambitsioonikus paistab eelkõige silma omaenda tugevuste väheses ärakasutamises. Nii on just Eesti olnud peale Ignalina tuumajaama sulgemist Balti riikide energiajulgeoleku alustala, kahjuks ei ole me suutnud seda olukorda välispoliitiliselt kasutada. Mistõttu defineerivadki regiooni energiapoliitikat endiselt Leedu, Läti ja Soome. Oleks meil selge eesmärk siinsete ülevõimsuste kasutamiseks ja ekspordi kindlustamiseks, võiks pilt olla sootuks teistsugune.
Niisiis, kui Eesti riigi eesmärk on olla jätkusuutliku energiapoliitikaga riikide pingereas esirinnas, peab ka Eesti energiapoliitika muutuma läbimõelduks ja terviklikuks ning seatud eesmärgid peavad olema piisavalt pikaajalised ja ambitsioonikad. Alustada tuleks vastuoluliste eesmärkide seadmise lõpetamisest.
Autor: Haldusuudised.ee
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Kliendid kurdavad korstnapühkijate nappuse üle
Capital Mill vaatab rohkem tööstuskinnisvara poole
Konverentsid
Hetkel kuum
130 000-ruutmeetrine vakantsus pealinna büroopindade turul ei absorbeeru - see ootab kirurgilist lahendust
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
Hiljutised kaupluste külmutusseadmete häkkimise juhtumid toovad suuri muutusi
Nordeconi investor eelistab Merkot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele