Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Energiapoliitika on vastuolusid tulvil
Maailma Energeetikanõukogu koostatud iga-aastases riikide energiapoliitika indeksis on Eesti 35. kohal. Tulemus pole küll kõige hullem, kuid 5. koha saanud Soomest jääme ikkagi kaugele maha. Seda eelkõige Eesti energiapoliitikale iseloomulike probleemide tõttu, milleks on poliitikate vastuolulisus, lühiajalisus ning vähene ambitsioonikus, kirjutab WEC Eesti Rahvuskomitee peasekretär Mihkel Härm.
Näiteks oleme teinud rekordi elektriautode kontsentratsioonis, kuid sama ajal likvideerime ühistranspordis trolle ja asendame neid diiselbussidega, mitte vastupidi. Sama kehtib ka raudteetranspordis. Teisisõnu, Eestis puudub läbimõeldud transpordisektori energiapoliitika.
Teine näide poliitiliste eesmärkide kokkusobimatusest on taastuvenergiapoliitika. Meil on väga suur CO2-intensiivsest fossiilkütusest toodetud elektri osakaal, kuid valitsus teeb pingutusi taastuvenergia toodangu kasvu peatamiseks, et vähendada kulusid. Samas lõpetatakse kõige väiksemat toetust vajava taastuvenergia tootmine ning ehitatakse juurde suuremat toetust vajavaid tuuleparke, mis tõstab, mitte ei alanda kulusid.
Energiapoliitika kitsaskoht seisneb pikaajaliste plaanide puudumises. Eesti on Taani järel paremuselt teise energiabilansiga riik EL-s, Euroopas on meist parem veel ka Norra. Mõlemad riigid on teadlikult nafta ja gaasi eksporditulusid kogunud ja süstemaatiliselt investeerinud. Eestis aga läheb põlevkivienergeetikast teenitud tulu jooksvate kulude katteks. Me ei ole õppinud olema suurte energiaressursside omanik ning ressursside omamise väärtust ei mõisteta. Avalikkus isegi hurjutab riigile kuluvat firmat, kuna see ostis energiamaardlaid. Ei ole kuulnud, et naftariikide avalik arvamus oma rikkuse alusesse nii halvasti suhtuks.
Eesti poliitika vähene ambitsioonikus paistab eelkõige silma omaenda tugevuste väheses ärakasutamises. Nii on just Eesti olnud peale Ignalina tuumajaama sulgemist Balti riikide energiajulgeoleku alustala, kahjuks ei ole me suutnud seda olukorda välispoliitiliselt kasutada. Mistõttu defineerivadki regiooni energiapoliitikat endiselt Leedu, Läti ja Soome. Oleks meil selge eesmärk siinsete ülevõimsuste kasutamiseks ja ekspordi kindlustamiseks, võiks pilt olla sootuks teistsugune.
Niisiis, kui Eesti riigi eesmärk on olla jätkusuutliku energiapoliitikaga riikide pingereas esirinnas, peab ka Eesti energiapoliitika muutuma läbimõelduks ja terviklikuks ning seatud eesmärgid peavad olema piisavalt pikaajalised ja ambitsioonikad. Alustada tuleks vastuoluliste eesmärkide seadmise lõpetamisest.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Lõviosa ehitusprojekti eelarvest ja kvaliteedist pannakse paika lähteülesannet koostades. Kui ehitaja sel hetkel koos tellija ja projekteerijatega laua taga ei istu, võib lõpphind kujuneda valusaks üllatuseks. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna räägib, kuidas ehitaja varajane kaasamine aitab vältida lisakulusid ja tagab, et unistused püsiksid kooskõlas reaalse eelarvega.
Enimloetud
2
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
5
6
Varjendi rajamise nõue jõustub 1. juulil 2026
Viimased uudised
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Konverentsid
Hetkel kuum
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele