Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Energiapoliitika on vastuolusid tulvil
Maailma Energeetikanõukogu koostatud iga-aastases riikide energiapoliitika indeksis on Eesti 35. kohal. Tulemus pole küll kõige hullem, kuid 5. koha saanud Soomest jääme ikkagi kaugele maha. Seda eelkõige Eesti energiapoliitikale iseloomulike probleemide tõttu, milleks on poliitikate vastuolulisus, lühiajalisus ning vähene ambitsioonikus, kirjutab WEC Eesti Rahvuskomitee peasekretär Mihkel Härm.
Näiteks oleme teinud rekordi elektriautode kontsentratsioonis, kuid sama ajal likvideerime ühistranspordis trolle ja asendame neid diiselbussidega, mitte vastupidi. Sama kehtib ka raudteetranspordis. Teisisõnu, Eestis puudub läbimõeldud transpordisektori energiapoliitika.
Teine näide poliitiliste eesmärkide kokkusobimatusest on taastuvenergiapoliitika. Meil on väga suur CO2-intensiivsest fossiilkütusest toodetud elektri osakaal, kuid valitsus teeb pingutusi taastuvenergia toodangu kasvu peatamiseks, et vähendada kulusid. Samas lõpetatakse kõige väiksemat toetust vajava taastuvenergia tootmine ning ehitatakse juurde suuremat toetust vajavaid tuuleparke, mis tõstab, mitte ei alanda kulusid.
Energiapoliitika kitsaskoht seisneb pikaajaliste plaanide puudumises. Eesti on Taani järel paremuselt teise energiabilansiga riik EL-s, Euroopas on meist parem veel ka Norra. Mõlemad riigid on teadlikult nafta ja gaasi eksporditulusid kogunud ja süstemaatiliselt investeerinud. Eestis aga läheb põlevkivienergeetikast teenitud tulu jooksvate kulude katteks. Me ei ole õppinud olema suurte energiaressursside omanik ning ressursside omamise väärtust ei mõisteta. Avalikkus isegi hurjutab riigile kuluvat firmat, kuna see ostis energiamaardlaid. Ei ole kuulnud, et naftariikide avalik arvamus oma rikkuse alusesse nii halvasti suhtuks.
Eesti poliitika vähene ambitsioonikus paistab eelkõige silma omaenda tugevuste väheses ärakasutamises. Nii on just Eesti olnud peale Ignalina tuumajaama sulgemist Balti riikide energiajulgeoleku alustala, kahjuks ei ole me suutnud seda olukorda välispoliitiliselt kasutada. Mistõttu defineerivadki regiooni energiapoliitikat endiselt Leedu, Läti ja Soome. Oleks meil selge eesmärk siinsete ülevõimsuste kasutamiseks ja ekspordi kindlustamiseks, võiks pilt olla sootuks teistsugune.
Niisiis, kui Eesti riigi eesmärk on olla jätkusuutliku energiapoliitikaga riikide pingereas esirinnas, peab ka Eesti energiapoliitika muutuma läbimõelduks ja terviklikuks ning seatud eesmärgid peavad olema piisavalt pikaajalised ja ambitsioonikad. Alustada tuleks vastuoluliste eesmärkide seadmise lõpetamisest.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.
Enimloetud
1
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
2
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.
4
Ekspert: statistiline anomaalia - statistikaameti numbrite taga mingisugune tehingute struktuuri muutus, võrreldes aastatagusega
6
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata, milliste investorite käes on võlakirjade jäme ots ja kui palju keegi neid märkis
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
Vaata, mis nurgakivi panekul toimus ja kes seal olid. Vaata, milline see hoone hakkab välja nägema väljast ja seest.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele