9. veebruar 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Milline on sinu isiklik inflatsioon?

Enamik meist on aastate jooksul juba aru saanud, et Eestis ei ole sellist inimest, kelle palk ühtiks täpselt riigi keskmise palgaga ja liiguks kaasa keskmise palgatõusuga, kuid elektrituru avanemine ning postkastidesse laekunud jaanuarikuu elektriarved aitavad meil nüüd hakata mõistma ka seda, et inflatsioon võib olla üsna personaalne asi, nendib Äripäeva börsitoimetuse juht Raivo Sormunen.

Neljapäeval teatas Statistikaamet, et jaanuaris hüppasid Eestis tarbijahinnad üles 0,7 protsenti. See toimus peaasjalikult „tänu“ elektrituru täieliku avamisega kaasnenud elektrihinna tõusule. Ilma eluasemekulude hinnatõusuta oleks jaanuaris tarbijahinnaindeks näiteks hoopis 0,2 protsenti langenud.

Siit võib välja arvestada, et elektrituru avanemine tõstis inflatsiooni umbes 1 protsendipunkti võrra. Rõhutagem, et nii palju kergitas elektri hinnatõus keskmise sissetuleku ja keskmise elektritarbimisega (25-30 eurot majapidamise kohta) inimese inflatsiooni.

Samas elektriga elamukütjate arved võivad vabalt küündida hetkel kümmekond korda suurema numbrini. Kuid see pole veel kõik. Lisaks elektriarve suurusele peab arvestama ka seda, et suurte erakliendist tarbijate jaoks oli jaanuarikuine hinnatõus ka protsentuaalselt keskmisest kõvasti suurem, kuna 2012. aasta lõpuni said elektri küttepakettide omanikud nautida väga odavat öist ja nädalavahetuse elektrienergiat. Seega võib võrdse pere-eelarvega majapidamistes elektrihinna tõusu mõju erinevus nn. personaalses inflatsioonis olla vabalt ka paarikümnekordne.

Jaanuari statistika tõi veel ühe väga hea näite, kuivõrd palju võib meie personaalne inflatsioon erineda nn Harju keskmise kodaniku inflatsioonist. Ühistransporti kasutavate tallinlaste transpordikulu kukkus jaanuaris paarikümnelt eurolt nullini. Paidest autoga igapäevaselt Tallinnas tööl käiva inimese kulutustest aga võib transport võtta vabalt näiteks kolmandiku ning tema isiklik inflatsioon sõltub tugevalt nafta/bensiini maailmaturu hinnast.

Kuigi inflatsioon on väga individuaalne, ei saa me oma personaalset inflatsioonimäära ise väga palju mõjutada: Paljusid tooteid-teenuseid tuleb kõigil kasutada ning üldiselt on kõik hinnad ka tõusutrendis. Kuid leidub erandeid. Üks lihtsamaid võimalusi oma personaalset inflatsiooni vähendada on loobuda alkoholi tarbimisest ja suitsetamisest – toodetest, mis kallinevad lisaks üleüldisele hinnatõusule ka tõusvate aktsiiside tõttu. Kui näiteks Statistikaameti andmeil oli aastainflatsioon jaanuaris 3,5%, siis tubaka ja alkoholi elimineerimisel personaalsest hinnakorvist oleks hinnatõus olnud 2,9%. 

Autor: Haldusuudised.ee

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474