Enamik meist on aastate jooksul juba aru saanud, et Eestis ei ole sellist inimest, kelle palk ühtiks täpselt riigi keskmise palgaga ja liiguks kaasa keskmise palgatõusuga, kuid elektrituru avanemine ning postkastidesse laekunud jaanuarikuu elektriarved aitavad meil nüüd hakata mõistma ka seda, et inflatsioon võib olla üsna personaalne asi, nendib Äripäeva börsitoimetuse juht Raivo Sormunen.
Neljapäeval teatas Statistikaamet, et jaanuaris hüppasid Eestis tarbijahinnad üles 0,7 protsenti. See toimus peaasjalikult „tänu“ elektrituru täieliku avamisega kaasnenud elektrihinna tõusule. Ilma eluasemekulude hinnatõusuta oleks jaanuaris tarbijahinnaindeks näiteks hoopis 0,2 protsenti langenud.
Siit võib välja arvestada, et elektrituru avanemine tõstis inflatsiooni umbes 1 protsendipunkti võrra. Rõhutagem, et nii palju kergitas elektri hinnatõus keskmise sissetuleku ja keskmise elektritarbimisega (25-30 eurot majapidamise kohta) inimese inflatsiooni.
Samas elektriga elamukütjate arved võivad vabalt küündida hetkel kümmekond korda suurema numbrini. Kuid see pole veel kõik. Lisaks elektriarve suurusele peab arvestama ka seda, et suurte erakliendist tarbijate jaoks oli jaanuarikuine hinnatõus ka protsentuaalselt keskmisest kõvasti suurem, kuna 2012. aasta lõpuni said elektri küttepakettide omanikud nautida väga odavat öist ja nädalavahetuse elektrienergiat. Seega võib võrdse pere-eelarvega majapidamistes elektrihinna tõusu mõju erinevus nn. personaalses inflatsioonis olla vabalt ka paarikümnekordne.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele