Kas Eestist saab varsti “unistuste” Ameerika, kus tundub normaalne see, kui tööandja jälgib töötaja tegemisi tööarvutis, küsib Äripäeva ajakirjanik Kaisa Gabral. 
Vägisi meenuvad erinevad USA filmid ja sarjad, kus kaubandusketi töötajaid jälgivad kaamerad ja suure korporatsiooni tööliste tegemisi “kontrollib” vastav programm. Või kunagine ülipopulaarne teleseriaal Big Brother, kus tegevus toimus reaalajas kaamerate ees. Või hulk dokfilme sarnastel teemadel. Tänapäeval on põhimõtteliselt võimalik kõike ja kõiki tahtmise korral jälgida või pealt kuulata. Advokaadid räägivad juba ammu, et telefonis pole tark seda ja toda öelda ning tööarvutis ära isiklikke asju aja, sest kunagi ei või teada, milleks võib seda nn kolmas silm ära kasutada.
Loomulikult, tööandja vara – arvutit, telefoni, usaldust – ei tohi kuritarvitada. Kuid kas me oleme 100% kindlad, et tööandja ei kasuta ära töötaja usaldust ning kust läheb siin piir? Ning kui selgelt on piirid paigas Eestis, kus inimesed tihtilugu selle asemel, et oma sõna maksma panna või õigusi taga nõuda, hoopis hambad ristis edasi rühivad. Või on asi äkki selles, et inimesed lihtsalt ei tea asjast midagi?
Olen kindel, et Eestis on töökultuur märksa euroopalikum ja privaatsust hindavam kui USAs. Veelgi enam. Usaldus on sõna, millel on siiski kaalu ja ma väga loodan, et see nii ka jääb.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele