Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas Suur Vend tahab jälgida iga meie sammu?
Kas Eestist saab varsti “unistuste” Ameerika, kus tundub normaalne see, kui tööandja jälgib töötaja tegemisi tööarvutis, küsib Äripäeva ajakirjanik Kaisa Gabral.
Vägisi meenuvad erinevad USA filmid ja sarjad, kus kaubandusketi töötajaid jälgivad kaamerad ja suure korporatsiooni tööliste tegemisi “kontrollib” vastav programm. Või kunagine ülipopulaarne teleseriaal Big Brother, kus tegevus toimus reaalajas kaamerate ees. Või hulk dokfilme sarnastel teemadel. Tänapäeval on põhimõtteliselt võimalik kõike ja kõiki tahtmise korral jälgida või pealt kuulata. Advokaadid räägivad juba ammu, et telefonis pole tark seda ja toda öelda ning tööarvutis ära isiklikke asju aja, sest kunagi ei või teada, milleks võib seda nn kolmas silm ära kasutada.
Loomulikult, tööandja vara – arvutit, telefoni, usaldust – ei tohi kuritarvitada. Kuid kas me oleme 100% kindlad, et tööandja ei kasuta ära töötaja usaldust ning kust läheb siin piir? Ning kui selgelt on piirid paigas Eestis, kus inimesed tihtilugu selle asemel, et oma sõna maksma panna või õigusi taga nõuda, hoopis hambad ristis edasi rühivad. Või on asi äkki selles, et inimesed lihtsalt ei tea asjast midagi?
Olen kindel, et Eestis on töökultuur märksa euroopalikum ja privaatsust hindavam kui USAs. Veelgi enam. Usaldus on sõna, millel on siiski kaalu ja ma väga loodan, et see nii ka jääb.
Põhimõtteliselt võime me ju uskuda ka seda, et mitte keegi ei jälgi meid kunagi pahatahtlikult. Kuid kui ma kuulen, et tegutseb üks Läti ettevõte, kellel on üle maailma kokku 12 000 klienti (kellest 12 on Eestist), kes kõik kasutavad töötaja ajakasutuse jälgimise süsteemi ja kel on ambitsioonikad plaanid ka Eestiga, siis liigub mõte paratamatult süngetele radadele. Ettevõte ütleb ju põhimõtteliselt otse välja, et seda programmi võidakse ka kuritarvitada, et see sõltub ettevõtte töökultuurist ja inimestest. Kindlasti ongi nii, aga loodan, et Eestis asjad nii kaugele siiski ei lähe. Või kui on läinud, siis tõmbuvad tagasi enne, kui toimub ”plahvatus”. Sest palju lihtsam on privaatsust hoida, kui seda hiljem hakata suure kisa ja labidaga tagasi võitlema.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kes Kiili alevisse sisse keerab, märkab kindlasti uusi elumaju. Kus on inimesed, sinna saagu ka teenused ja töökohad. Selle eest hoolitseb alevi põhjaservas arenev Veski Tehnopark, Kontsepti büroo arhitektide täislahendus.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Hinnalangus ulatub ka müügituruni
Viimased uudised
Milline on tulevikus edukas laopindade äri? Mida otsivad edukad ettevõtted?
Konverentsid
Hetkel kuum
Hinnalangus ulatub ka müügituruni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele