17. november 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Meil on rikkalikud metsavarud ja põlevkivielekter ning muud energiatootmisviisid ei ole kunagi puukütte kasutamist täielikult kõrvale lükanud. Puukütte populaarsuse kasvule  on täna  toeks mitmed asjaolud. Rahva majanduslik olukord on sedavõrd hea, et suudetakse endale osta mõistlike hindadega mootorsaag. Tehnika on nüüd puuvarujate liitlane. Kahe töövõimelise inimese jaoks ei ole mingi probleem teha 7-8 ruumimeetrit puid, saades sellest ligikaudu 10000 kWh soojusenergiat. Kui mets ei ole kaugel, kulub puude veoks ja sae jaoks 20-30 liitrit bensiini. Talumeestel on traktorid, kärud. Metsatehnika hinnad on jõukohased , halumasinad, mis teinud läbi suure arengu, liidetakse nüüd traktoriga ja see järkab puud ning tükeldab halgudeks. Sellised masinad lubavad ühel-kahel  inimesel toota suures koguses küttepuid.

Ahjutootjad ja pottsepad on võimelised ehitama puhtama põlemisega ja suurema kasuteguriga ahjusid, arendades ja kaasajastades ühtlasi nende disaini. Puukütte  heaks omaduseks on:  CO2- neutraalne taastuv energiaallikas, eeldusel, et põlemine toimub puhta põlemisega ahjus. Puuküttele on ilmunud liitlastena mure kliimamuutuste pärast ja viimasel ajal geopoliitilised rahutused lähispiirkondades. Seetõttu on paljud keskkonnaorganisatsioonid puudega kütmist tunnustanud.  Üle poole aasta on meil päevad,  mil vajame kütet ning puid põletades saame valmistada ka toitu. Puukütte tõeline väärtus ei sisaldu ainult rahas, mis sellega võidetakse. Tuli kutsub meid enda ümber nii nagu ammustel aegadel. Puuküttega ahju soojusel on selge kvaliteedieelis. Teaduslikult lähenedes ei ole elektrienergia või  puude põletamise abil toodetava soojuse vahel erinevust, aga keha reageerib puudega köetud kiviahjust tulevale intensiivsele kiirgussoojusele teisiti. Eriti juhul , kus moodsa klaasuksega ahjust kiirgavad elektromagnetilised lained, leegid saadavad välja infrapunakiirgust, mille karakteristikud on samad nagu päikesevalgusel. Kui see kiirgus tabab nahka, tekib kehas soojus, mis annab meile turva- ja heaolutunde. Ka sisekliima on puukütte puhul teistsugune ja ahi neelab omajagu tolmu. Selline ahiküte seob meid lõkketule algse maagiaga ja pole näha, et soovime sellest loobuda. Tule võlu ei ole üksnes hubases olemises vaid ka instinktiivses turvatundes, mille tuli suudab luua. Üks seletus puukütte populaarsuse võimalikkusele on pragmaatiline: puukütet on võimalik moderniseerida ja kombineerida seda teiste kütteallikatega.

Vähetähtis pole asjaolu, et küttepuud on omamoodi rahvuslik turvavara. Ühiskondliku julgeoleku huvides peaks kõigis teatud suurusega hoonetes olema puudega köetav ahi. Küttepuude käsitlemine ei sõltu varustuskaablitest, need ei voola paagist välja, need säilivad mitmed aastad, on nagu energiakonserv, tekitades erilise turvatunde. Alati on näha, kui palju puid on alles ja kui puid tuppa viiakse, saadakse tunda, et raskus, mida kätel kantakse on võrdeline soojusega, mis saadakse. Puuriit ei vea kedagi alt. Kohalik roheline energia on ka suurpoliitiliselt ohutu, küttepuumetsade pärast ei ole keegi veel sõda alustanud. Kui küttepuudega järelkäru on kraavi läinud, pole ükski merelindude asurkond reostuse tõttu hukkunud.

Kas puuküte on puhas? Puudega köetavad ahjud paiskavad atmosfääri süsihappegaasi, ent on tunnistatud roheliseks energiaallikaks. Kui puu põletatakse ahjus on vabaneva süsihappegaasi hulk sama, mis selle kõdunemisel ehk aeglasel suitsuta põlemisel. Puukütte suur probleem on korstnast tulevad heitmed, eriti linnades.

Vahe õige ja vale kütmise vahel on tohutu. Puhta põlemisega ahjude ja kvaliteetsete puude puhul on peaaegu võimatu näha või lõhna järgi kindlaks teha, et maja köetakse puudega. Kogu võimalik saaste põleb ahjus ära ja muutub soojuseks. Mõningate teadmistega on võimalik igat tüüpi ahjudes pärit heitmeid vähendada. Esmalt tuleb muretseda kvaliteetsed puud,   õppida tundma puidu põlemisprotsessi ja ka oma ahju eripära. Kasulik on eneseharimiseks korrapäraselt väljas käia ning võimalikku suitsu värvi ja lõhna jälgida. Ainus, mis täieliku ärapõlemise puhul tekib, on kerge heleda auru virve.

kWh 1 m3 laotud halupuid kui need põletada 80% kasuteguriga kaasaegses ahjus:

Vahe üksikute puuliikide kütteväärtuste vahel on minimaalne. Arvestades  küttepuude niiskusesisalduseks maksimum 20%, sisaldab 1 kg kuiva puud 4,2 kWh. Põletatuna kaasaegses 80% kasuteguriga ahjus, kujuneb saagiseks 3,36 kWh kg kohta.

Ühe riita laotud ruumimeetri erinevate puuliikide kütteväärtus sõltub eelkõige nende erinevast kaalust.

Puuliik:  kWh 1 m3,  laotud halupuid

Tamm, saar - 1233Kask - 1120Must lepp, mänd - 985Haab - 897Kuusk - 850Hall lepp - 806              

Olenemata taustsüsteemist - kas puudes nähakse kultuurikandjat, bioenergia allikat või looduselamuse tekitajat, on maailma vanimal energial meile endiselt palju anda.

Kasutatud kirjandus: Lars Mytting „Küttepuud“ 2014 ,Tõlkinud Enno Turmen, kirjastus „Sinisukk“.

Autor: Raivo Koppel