11. jaanuar 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Võrguteenus ja tarbimine tulevikus ühisel arvel

Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere
Foto: Raul Mee
Alates elektrituru avanemisest 2013. aastal on ühine arve elektri- ja võrguteenuse eest teemana üleval olnud. Elektrimüüjad tõstatavad teema aktiivsema elektrimüügi perioodil, riik on käinud välja avaliku lubaduse olukorra lahendamiseks. Mida ei ole on riiklik regulatsioon, mille järgi võiksid võrguettevõtted ennast rivistada.

Häid eeskujusid on raske leida

Kuna regulatsiooni ei ole, alustasime ühe arve mudelile üleminekuks teiste riikide lahenduste analüüsimisega. Palju näiteid naabrite juurest eeskujuks võtta ei ole. Soomes on teemat arutatud, kuid lahenduseta. Rootsis on sarnane seis. Taanis on riiklikult kehtestatud ühe arve mudelit järjest edasi lükatud. Viimase teadmise kohaselt pidi Taani ühele arvele üle minema möödunud aasta lõpus. Taanist on teatud osas eeskuju võtnud Läti, kuid lõunanaabrite mudeli nõrkus on vastutuse jätmine kliendile. Elektrimüüja tegevuse lõpetamise korral võib tekkida olukord, kus võrguteenuse eest tuleb tasuda topelt.

Kuna hästi toimivat pikaaegset praktikat ei ole, võtsime aluseks erinevate riikide lahendusi. Olen rahul, et saavutasime koostöös Konkurentsiametiga mõistlikud kokkulepped ja saame edasi minna. Lähikuudel kuulutame infosüsteemide muutmiseks välja rahvusvahelise hanke.

Täpse regulatsioonita jäävad küsimused õhku

Kuigi pealtnäha paistab vaidlus lihtne – kas üks või kaks arvet, siis tegelikult hõlmab see põhimõttelisi muudatusi elektriturul. Üks võrguettevõte, olgugi suurim, ei saa siin astuda riigi kingadesse ja ise reformi mõõtu muudatusi läbi viia.

Kas klienti teenindab tulevikus võrguettevõte või elektrimüüja? Kas klienditeeninduse kulud kaetakse võrgutasudest või kujuneb hind elektrimüüjate konkurentsis? Mida tähendab kliendile elektrimüüja tegevuse lõpetamine? Selliste küsimuste lahendamine Elektrilevi poolt tähendab, et kõik elektrimüüjad ei pruugi pakutava lahendusega kaasa minna. Sellisel juhul ei teki ühe arve võimalust kõigile meie klientidele.

Muudatus peab silmas klientide huve

Seni said ühe arvega „elektriasjade“ eest arveldada kliendid, kes olid valinud võrguettevõtte elektrimüügipakkumise või sama kontserni elektrimüüja. Näiteks Läänemaal või Viimsis Imatra Elektri, Narvas VKG ja Elektrilevi võrgus Eesti Energia.

Loodetavasti juba aasta pärast on Elektrilevi klientidel võimalik valida ühe arve lahendusega liitunud elektrimüüjate vahel ning arveldada kõik elektri tarbimisega tekkivad kulud ja riiklikud maksud ühe arvega. Kõik arveldusega seotud küsimused lahendavad Elektrilevi ja elektrimüüjad omavahelistes aruteludes ilma klienti sellega koormamata.

Autor: Tarmo Mere, Elektrilevi OÜ juhatuse esimees

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474