Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kesklinna korteri ostja eeldab uuenduslikku lähenemist
Tallinna kesklinna kinnisvaraturg on viimaste aastate jooksul olnud mõjutatud investorite aktiivsusest, tänu kellele sai hoo sisse uute korterite rajamine piirkondades, mis on pigem populaarsed noorte ja välismaalaste seas, kes soovivad heas asukohas kortereid üürida. Käesolevat aastat on hakanud iseloomustama investorite osakaalu vähenemine, mis on eelkõige tingitud sellest, et müügihinnad on kasvanud tasemeni, kus aastased üüritootlused ei ole enam rahuldavad. Samuti on olulisel määral suurenenud üürikorterite pakkumine, mis hoiab ära üürihindade tõusu.
Järjest keerukamaks on muutunud kallima hinnaklassi (hinnaga üle 300 000 euro), seal hulgas uusarenduste korterite müük, sest hoogsa ehitustegevuse tõttu on konkureerivaid pakkumisi palju. Vähe sellest, kallima hinnaklassi korteritele pakub tugevat konkurentsi ka majadeturg. Lisaks on vähenenud välismaalaste osakaal, kes suuresti ongi olnud eksklusiivsema kinnisvara ostjaskond.
Võib öelda, et toimumas on nn vaikne, mitteavalik hinnalangus ehk suur osa arendajaid ja müüjaid on valmis läbirääkimiste käigus hindu alandama. Tasapisi langevad ka pakkumishinnad. Kui mõni praeguse hinnaga pakkumine oleks olnud kinnisvaraturul aasta tagasi, oleks see „ära rabatud“, kuid nüüd on huvi aga väga väike. Samas on arendusprojekte, mis oma eripära tõttu on jätkuvalt väga edukad ja sealsed korterid suure nõudlusega.
Ärge peljake head arhitektuuri
Siin ongi võitlusmoment. Ostjaskonda tegelikult on, kuid nende soovidele vastu tulemine nõuab arendajate poolt uuenduslikku lähenemist. Kahjuks kohtab ka praegu suhtumist, et laome kesise arhitektuuriga maja kortereid täis ja küll ostavad. Ei osta! Kesklinna ostja ei soovi äärelinna väljanägemisega tavalist maja südalinna hinnaga. Arhitektuur olgu korralik, korterid tavapärasest avaramad ja maitsekad, keskkond ja parkimine lahendatud. Hinna- ja kvaliteedisuhe olgu paigas nii suurtel kui väikestel korteritel. Ning ärge peljake head arhitektuuri.
Sel aastal, sügishooajal, on kesklinnas kõige likviidsem „kaup“ väiksem korter, mille ruutmeetrihind ei ületa keskmist turuhinda. Ka vanalinnas on nõutavad väikesed korterid, mille ostjaks on enamasti investorid, kes tegelevad lühiajalise üürimisega.
Huvitav on see, et märkimisväärselt palju tehakse korterite ostutehinguid omafinantseeringuga ning lisaks on märgata, et kui ka kasutatakse laenu, siis olemasoleva omafinantseeringu osa on küllaltki suur.
Üürikorteritest on praegu nõutuimad kuni 400 eurot maksvad pinnad, mis on seletatav tudengite koduotsingutega. Kuuüüriga enam kui 500 eurot maksvaid kahetoalisi kortereid on pakkumises palju ja nendesse üürilise leidmine võtab kauem aega. Ka päris suuri kortereid otsitakse, aga nõudmised neile on aina tõusnud – sisu peab olema kvaliteetne, kaubeldakse ka hinnas ja tingimustes.
Kokkuvõtteks – kuigi Tallinna kesklinna kinnisvaraturg on rahulikum, stabiilsem ja ostuaktiivsus kandub pigem äärelinna poole, ei prognoosi ma siiski ka suuremat kukkumist; pigem kerge langus kui tõus. Ja väga palju sõltub kõik ka kogu maailmas toimuvast.
Margit Sild
Uus Maa Kadrioru büroo juhataja
Seotud lood
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
130 000-ruutmeetrine vakantsus pealinna büroopindade turul ei absorbeeru - see ootab kirurgilist lahendust
3
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
4
Nordeconi investor eelistab Merkot
6
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
Viimased uudised
Tehisaru investeeringutel on majanduskasvule üha tugevam mõju
Hiljutised kaupluste külmutusseadmete häkkimise juhtumid toovad suuri muutusi
Nordeconi investor eelistab Merkot
Konverentsid
Hetkel kuum
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
130 000-ruutmeetrine vakantsus pealinna büroopindade turul ei absorbeeru - see ootab kirurgilist lahendust
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele