Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Palgakasv hoiab tuld kinnisvarakatla all
Tallinna korterituru tehingute arv ja hinnad on näidanud tõusu. See tekitab küsimuse, kas kümne aasta tagusest buumi tipust kõrgemale tõusnud hinnatasemed tähendavad uut mulli ja sellele kohe-kohe järgnevat kollapsit? Kasvavad palgad ehk tugev tööjõuturg loob tugeva aluse ka korterituru jätkuvale kasvule, kirjutab Raid & Ko tegevjuht Andree Raid.
Korterite hinnad Tallinnas kui piirkonnas, kus on toimiv kinnisvaraturg, peaksid olema ja ongi seotud inimeste sissetulekutega ehk palkadega. Kui inimeste palgad kasvavad, saavad inimesed rikkamaks ja see toob endaga kaasa kinnisvara kallinemise.
Tallinna keskmine netopalk oli 2018 II kvartalis pea 1200 eurot. Viimase kolme aasta jooksul on sissetulekud ehk inimeste rikkus kasvanud iga-aastaselt keskmiselt 7%.
Palgatõusu taga on olnud hea majanduskliima Euroopas, mis soosib eksportivaid ettevõtteid. Oluliselt on palgakasvu taga tööjõu nappus – selleks, et leida tööle sobilik inimene, tuleb talle maksta rohkem kui näiteks aasta varasemalt.
Korterite hinnad on seotud sissetulekutega
Tulles tagasi kinnisvaraturu ja elamispindade hindade juurde, peame kõigi aegade kõrgeimate korteritehingute hindade juures tähele panema, et ka sissetulekud ehk keskmine palk on kõrgeimal tasemel kui kunagi varem.
Tagantjärele tarkusena võime öelda, et 2007. aastal oli kinnisvaraturg tugevalt üle kuumenenud. Siis sai Tallinna keskmise netopalga eest osta 0,4 ruutmeetrit Tallinna keskmise hinnaga korterist.
2009. aastaks paranes selline teoreetiline hinnatõus märgatavalt. 2009. aastal võib Tallinna keskmise palga eest endale lubada 0,8 m² keskmise hinnaga korterit. Tõsi – ostujõud oli hea, kuid tehinguid pärssis asjaolu, et tööpuudus oli ülikõrge ehk palgateenijaid vähe.
2018. aastaks on koduostja ostujõud 2009. aasta tipust allpool. 2018 II kvartali netopalk võimaldab soetada Tallinna keskmise hinnaga 0,65 ruutmmetrit korterit. Seega on ostujõud märkimisväärselt kõrgemal kui 2007. aasta buumi tipuhetkel.
Kuni palk kasvab, püsib kinnisvaraturg kindlatel jalgadel
Kokkuvõtlikult võib öelda, et kiire ja kinnisvarahindade tõusu edestav palgakasv turgutab koduostjate ostujõudu. Teisisõnu suureneb ruutmeetrite hulk, mida saab endale keskmise palga eest lubada.
Korterite hinnad kasvavad, kuid aeglasemalt kui keskmine palk. See tähendab kinnisvaraostjale soodsat trendi. Nii võib öelda, et kuniks korteriturul pakutakse elamispindu, mille hinnad ei jookse ostjate sissetulekute kasvult eest ära, võib eeldada, et kinnisvaraturg püsib tugevatel jalgadel ja kriisi otsivad sõnumid on alusetud.
Seotud lood
Meie linnades ja valdades on palju häid arendusplaane, mis vajavad elluviimiseks erasektori partnerit, investorit või lihtsalt suuremat rahvusvahelist tähelepanu. Kuidas aga jõuda nendeni, kellega koos need plaanid päriselt ellu viia?
Hetkel kuum
Enimloetud
1
4
Eesti arendusturg on valmis - edasi on siin vaid 3 teed.
Viimased uudised
Marko Kull: Täna näeme juba selgelt, kuidas siia on kerkinud piirkonna uus süda.
Janar Muttik: Vanemad on väsinud taksojuhi ametist, hinnatakse mugavust ja laste suuremat iseseisvust.
Konverentsid
Hetkel kuum
Järelturu korteri puhul näeb ostja üsna täpselt, mida ta ostab
Ehitajad, praegu rõõmustage! Aga nurga taga ootab tagasilöök.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele