Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Võltsbroneeringute kasutamine on keelatud
Võtsbroneeringute näol on ilmselt tegemist eksitava kauplemisvõttega, mis võib olla argumendiks näiteks tehingust taganemisel või kahjunõude esitamisel, kirjutab õigusbüroo Magilex jurist Siim Mägi.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles artiklis “Arendajad vassivad müüdud korterite arvuga”, et Eestis tegutsevad kinnisvaraarendajad on hakanud arendusprojektide veebilehtedel kasutama võltsbroneeringuid.
Võltsbroneeringute kasutamise eesmärk on näidata arendusprojekti reaalsest edukamana ja tekitada potentsiaalsetes ostjates tunne, et tegemist on atraktiivse objektiga, mis müüb hästi.
Kui Sooman viitas võltsbroneeringute vastuolule üldise turundusideoloogiaga, siis tarbijakaitseseaduse kohaselt on selline tegevus lausa keelatud. Nimelt on tarbijakaitseseaduse kohaselt keelatud ebaausate kauplemisvõtete kasutamine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ebaaus kauplemisvõte on seejuures eelkõige tarbijat eksitav või tema suhtes agressiivne kauplemisvõte. Võltsbroneeringute näol on ilmselt tegemist eksitava kauplemisvõttega, kuna tarbijale antakse ebaõiget teavet kauba kättesaadavuse kohta.
Ebaausa kauplemisvõtte kasutamise keelu rikkumine ei too seaduse kohaselt automaatselt kaasa tehingu tühisust, kuid võib siiski olla argumendiks näiteks tehingust taganemisel või kahjunõude esitamisel. Lisaks muidugi riskib võltsbroneeringute kasutaja Tarbijakaitseameti menetluse ja sellest tulenevate sanktsioonide ning mainekahjuga.
Meie linnades ja valdades on palju häid arendusplaane, mis vajavad elluviimiseks erasektori partnerit, investorit või lihtsalt suuremat rahvusvahelist tähelepanu. Kuidas aga jõuda nendeni, kellega koos need plaanid päriselt ellu viia?