Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jarek Kurnitski: hea sisekliima parandab tööviljakust
Miks mõnusa sisekliimaga tasub tegeleda? Uuringud näitavad, et hea ventilatsioon, õige ruumitemperatuur ning ka sisekliimakaebuste puudumine ehk töötajate rahulolu parandavad tööviljakust, samuti õpitulemust, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski.
Tavapärases kontorihoones paikneva ettevõtte kulustruktuur moodustub 90% osas palgakuludest, 9% läheb rendile ja 1% energiale. Näiteks 1% võrra paranenud tööviljakus võrdub seega sisuliselt kogu energiakuluga. Tipptasemel õhustusega võib aga rääkida lausa 3–5% tööviljakuse paranemisest, mis on tööandjale väga suur tulu.
Tekitab muidugi kadedust, et kinnisvaraomanik peab investeerima selleks, et tööandjal tekiks tulu. Kadeduse võiks kompenseerida fakt, et rahulolev tööandja tavaliselt rendipinnalt ei lahku, tänu millele kinnisvaraomanik oma investeeringu tagasi teenib. Kvaliteediga eristumine on võimalik, sest mainekate pikaajaliste rentnike koondumine hoonesse või piirkonda tõstab omakorda selle mainet ja rendihindu.
Turg on dünaamiline
Artikkel jätkub pärast reklaami
Büroopindade kinnisvaraturg on üllatavalt dünaamiline. Rentnikud kipuvad vahetuma mõne aasta tagant ning iga vahetus toob kaasa väiksema või suurema ümberehituse. Uus rentnik peab saama talle sobiva ruumijaotuse ja seinade nihutamisega kaasnevad tihti ka tehnosüsteemide muudatused. USA uuring näitab, et rentniku vahetus tähendab kinnisvaraomanikule keskmiselt ühe aasta rendituluga võrduvat kulu.
Rentniku lahkumise tõenäosus suureneb, kui on olnud korduvaid kaebusi töökeskkonna sisekliima kohta. Seetõttu tasub hea asukoha ja kalli rendihinnaga pindadel panustada eriliselt paindlikkusse ja kasutajate rahulolusse. Samas asukohast ja atraktiivsest arhitektuurist üksi ei piisa, vaja on ka paindlikku ruumijaotust ning seda toetavaid tehnosüsteeme, mis võimaldavad väiksemaid ümberkorraldusi jooksvalt teha.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.