Projekt on eriline töö, mis nõuab organisatsioonilt mittetavapärast lähenemist. Aga milline on sel juhul tavapärane?
Tiit Valm
  • Tiit Valm
Mõnes organisatsioonis teevad töötajad tegevusi kindlaks määratud protsesside alusel ja iseseisvaks lähenemiseks ruumi ei ole. Just taolises keskkonnas on projekti käsitlemine erilise tööna igati põhjendatud.
Lisaks sellele, et töökultuur on koostööpartneritel erinev, on ka keskkond pidevalt muutuv. Eriti praeguses olukorras. Koostöö eeldab, et see on enne tööde algust läbi mõeldud ja vormitud mingiks ajaperioodiks kokkulepitud plaaniks. Üldine etapiplaan tavaliselt ka püsib kokkulepitud kujul, kuid igapäevane töökorraldus eeldab väga paindlikku lähenemist. Koostöö korraldus ongi 100% agiilne ehk paindlik. Etapi plaanid täpsustatakse 1-2 nädalaks ette ja vastavalt vajadusele planeeritakse ka päevategevused. Plaani mõte seisneb selles, et projektiga seotud inimesed saaksid üksteisega arvestada. Samas on projektid suure määramatusega, vahele tuleb kõiksugu ootamatusi. Projektijuhid tegelevad pideva ümberplaneerimisega - sõltuvalt sellest, mis toimus eelneval perioodil, kavandatakse järgmised. Tänasel päeval ei räägi me ainuüksi muutustest, mis tekivad nädalate või päevadega, vaid lausa tundidega.
Ka projekti mõiste on muutumas. Viimased versioonid rahvusvahelistest projektijuhtimise standarditest räägivad lisaks "asja ära tegemisele“ aina enam erinevatest eestvedamise meetoditest ning rõhk liigub rohkem juhtimise ja juhi tähtsuse poole.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele