Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ka meie põhjamaistes oludes mõistlik lokaalsete jahutusseadmete asemel mõelda kaugjahutuse tulevikule, kirjutab soojusenergeetikainsener, HeatConsulti projektijuht Kaspar Kasepõld.
Olukorras, kus oleme võtnud eesmärgiks, et me ei tooda aastaks 2050 rohkem CO2, kui loodus suudab seda n-ö ära tarbida, otsime me lahendusi kallitest tehnoloogiatest, nagu vesinik. Samas leidub lahendus, mis sellele suuresti kaasa aitab ka ilma toetusteta.
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.
Üks arendaja teisest arendajast: vaadates hotellituru seisu, ei ole ime, et ta ei soovi edasi liikuda – see arendus ei pruugi praegustes tingimustes lihtsalt majanduslikult ära tasuda.