Rahvaloendused annavad hea võimaluse uurida lisaks iga-aastasele statistikale, kuidas on muutunud Eesti linnade ja asulate rahvaarv. Kuidas aga defineerida haldusreformijärgses Eestis, kus Tallinn-Tartu maanteel on võimalik näha keset põlde Paide linna silti, kes elab maal ja kes linnas? Loenduse tulemusi tutvustab statistikaameti blogis juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.
Eesti suurim väikelinnaline piirkond 2021. aastal oli Peetri alevik, kus elas 6352 inimest. 2000. aastal elas Peetri alevikus 835 inimest. Pildil arendustegevus 2016. aastal.
  • Eesti suurim väikelinnaline piirkond 2021. aastal oli Peetri alevik, kus elas 6352 inimest. 2000. aastal elas Peetri alevikus 835 inimest. Pildil arendustegevus 2016. aastal.
  • Foto: Raul_Mee
Statistikaamet on lahendusena jaotanud Eesti asustusüksused kolme rühma: linnaline, väikelinnaline ja maaline. See tähendab, et igale Eesti ligi viiele tuhandele asustusüksusele (linnad, alevid, alevikud ja külad) leitakse rahvaarvule ja rahvastikutihedusele vastav rühm.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 12:08
Riias kerkib kvartal, kus kontor on enamat kui töökoht
Veel mõni aasta tagasi tähendas uue kontori otsimine eelkõige head asukohta ja mõistlikku hinda. Täna on ettevõtete ootused muutunud. Üha olulisemaks on saanud küsimus, kas tegemist on keskkonnaga, kuhu inimesed tahavad päriselt kohale tulla, kus on hea töötada ning mis aitab ka ettevõttel kasvada.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele