Rene Frolov: veerand Eesti Panga reservidest tuleks panna kulda
Praegust aega arvestades on Eesti keskpanga investeerimisvaradest selgelt liiga väike tükk paigutatud kulda, seda tuleks julgelt juurde osta, kirjutab Rene Frolov arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti Pank teenis mullu 74 miljonit eurot kasumit ja eraldas sealt riigile veerandi ehk 18,5 miljonit eurot. Seda on vähe – nii kasumit kui eraldist.
Keskpanga investeerimisvarade väärtus on 2 miljardit eurot. 2024. aasta kasum, millest 2/3 andsid aktsiad ja 1/3 võlakirjad, teeb tootluseks 3,7%.
Samas kulla hind eurodes kasvas mullu 35% ehk 10 korda rohkem. 2025. aasta märtsi lõpuks oli kuld 55% kallim kui 1. jaanuaril 2024. Kui veerand keskpanga investeerimisvarast oleks kullas, kasvanuks selle väärtus mullu 175 miljonit eurot ja tänavu märtsi lõpuks umbes 275 miljonit eurot.
Keskpanga varade juhtimisel on kolm peamist printsiipi: säilivus, likviidsus ja tulusus. Kuld ei ole nii likviidne kui aktsia või võlakiri, aga see säilib ja on tulus.
Kulda on Eesti Pangal 256 kilo ehk 1% reservidest. Piisavalt? Ei. Kas kulla osa peaks suurenema? Jah.
Rahatrükk annaks hoobi
Eesti Panga investeerimisvarast veerandi moodustavad USA ning kolmandiku Kanada, Suurbritannia ja Austraalia valitsusvõlakirjad. Seega üle poole (57%) reservidest ja 1,2 miljardit eurot panime teiste riikide võlga. Seda on paljuvõitu.
USA riigivõlg on 124% ja eelarvedefitsiit 6% SKTst. Võlg on suur ja vajab teenindamiseks aina rohkem raha. Mida teha? Tõsta makse? Lõigata jõuliselt föderaalvalitsuse kulusid olukorras, kus need on 25% majandusest? Vähendada võla reaalväärtust ja osakaalu SKTst?
Makse Donald Trump ei tõsta. Majanduslangus ja võlaspiraal? See pole poliitiliselt söödav ja algul see tõstab, mitte ei alanda võlga SKTsse. Seega inflatsioon ja rahatrükk, seal hulgas dollari ostujõu vähendamine, ja siis kulude vähendamine? Nii on riigid teinud ka varem.
See teekaart oleks hea ka reindustrialiseerimisele, mis nõuab (dollari) investeeringuid ja mida Trump taotleb muu hulgas kaitsetollidega. Kellele see pole hea? Pikaajaliste USA valitsusvõlakirjade hoidjatele. Raha tegeliku ostujõu baasil (reaalväärtuses) on nemad kaotajad.
Reaalse võlakoormuse alandamine, reindustrialiseerimine ja kaitsekulud on ka teiste riikide prioriteet. Kasinusmeetmed ja riigivõlakirjade hoidjate huvid ei ole.
Hetkel kuum
Kapital roteerub
Eesti Panga investeerimisvarast 8% ja 155 miljonit eurot on aktsiates ja sellest 3/4 ehk 115 miljonit eurot USA aktsiates. Kulda on keskpangal 23,5 miljoni euro eest ehk viis korda vähem.
USA aktsiaturud on nõrgad. Aasta algusest on S&P 500 ja Nasdaq indeks langenud 5–8% ja veebruari tipust 8–13%. Seevastu kulla hind dollarites tõusis 2025. aasta I kvartalis 20%. Kõik S&P 500 indeksi sektorid, seal hulgas tehnoloogia, on kulla vastu karuturul ja seda juba mõnda aega.
See on märk, et pärast 10aastast aktsiate pulliturgu pole me lihtsalt korrektsioonis, vaid pöördepunktis ehk kapitali rotatsiooni lävel. Kapitali rotatsioon on raha suur ning mitte-lühiajaline liikumine ühest varaklassist (aktsiaturud) teise (väärismetallid ja toorained) ja vastupidi.
Suur kapitali rotatsioon kulla kasuks on toimunud kolm korda: 1930ndatel (Suur Depressioon), 1970ndatel (naftakriis) ja 2000ndate alguses (internetimulli lõhkemine). Siis kaotas S&P 500 kulla vastu oma väärtusest vastavalt 86%, 94% ja 88%.
Kui maailm, nende hulgas USA kapitaliturud, on sellise rotatsiooni lävel, siis on Eesti Panga investeerimisvarad positsioneeritud ebaoptimaalselt, kui mitte valesti.
Nagu Poola, nagu Soome
Me oleme avatud majandusega riik Euroopa Liidu ja NATO idapiiril. Meil on vaja reserve, seal hulgas keskpanga panust, just kõige turbulentsematel aegadel. Eesti Panga investeerimisvarad ei ole paigutatud seda arvestavalt.
Näiteks Poola keskpank oli mullu suurim kullaostja maailma keskpankade seas – keskpank soetas 90 tonni kulda ja tal on nüüd kokku 448 tonni kulda väärtusega 41 miljardit eurot. See on umbes 20% investeerimisvaradest. Poola keskpanga põhjendus: „Õnn soosib neid, kes valmistuvad ette. Peame olema valmis kõige ebasoodsamateks arenguteks.“
Jah, Poola pole eurotsoonis, kuid Soome on, ent ka Soome keskpangal on kulda umbes 20% investeerimisvaradest (isegi pärast hiljutist väikest müüki) elik 44 tonni, hetkeväärtusega umbes 4 miljardit eurot. Meil on 0,25 tonni väärtusega umbes 0,023 miljardit eurot.
Keskpangad on ühed maailma informeeritumad institutsioonid. Nad on kulla netoostjad juba 15 aastat jutti ja nende ostud kasvavad. Seega miskit on teoksil.
Kuld on meid varemgi aidanud
Kuld kui turvasadam ei ole Eestile tundmatu. See on mänginud meie riigi ajaloos suurt rolli.
Kahe maailmasõja vahel paigutasime umbes 11 tonni kulda Ühendkuningriiki, Rootsi ja Šveitsi. Pärast Eesti okupeerimist nõudis Nõukogude Liit selle välja. Rootsi loovutas kulla kohe ja britid 1969. aastal, kuid Šveitsist liit meie kulda kätte ei saanudki. See ootas meid seal iseseisvuse taastamiseni.
Koos rootslaste ja brittide poolt tagastatuga võimaldas see kuld viia 1990ndate alguses läbi rahareformi ja taastada Eesti Panga tegevuse. Ettenägelik tegutsemine enne okupatsiooni võimaldas meil tegutseda ka pärast okupatsiooni.
See on hea õppetund: edu saadab neid, kes mõtlevad ette ja lootes parimat valmistuvad ka halvimaks. Nii tuleks teha ka täna – paigutada osa keskpanga reservidest sobival hetkel kulda.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
Seotud lood
2 eksperti kommenteerivad ja jagavad soovitusi
Võlakirjade ja aktsiate tootlus tajub taas külma tõmbetuult. Aastaalgus paistab sisaldavat ajamomenti, kus aiva odavneda ähvardav raha tasub peita käegakatsutavatesse varadesse.
VAIKNE LAHKUMINE. Vaata, milline on näiteks Portugali arenduse tüüpilise Eesti päritolu kliendi profiil.
Eesti ostjate seas loodetust 2-3 korda populaarsemaks osutunud Invego Portugali arendus osutab taas tõsiasjale, et nii mõnigi peab olukorda Eestis juba nii lootusetuks, et võtab riski ja lahkub.
Kui ühe õhtuga oli võimalik kogu hirm turgudelt ära kaotada, siis kas on võimalik ka vastupidine stsenaarium?
Kui nädalalt alustasime teadmisega, et Euroopa futuurid viitasid enne börsi avanemist 10%-sele langusele, siis tänane päev tõotab tuua 7-8%-se tõusu, kirjutab SEB kapitaliturgude maakler Erik Laur.
Platvormi investorid paigutasid veebruaris uutesse kinnisvaraprojektidesse kokku 7,32 miljonit eurot.
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
3
11,25 hektarit: vaata muljeavaldavat galeriid tervest tuleviku tõmbekeskusest
5
Viimased uudised
Vaata ülevaatlikku graafikut, kuidas käibed aastases võrdluses üle Eesti muutusid.
Konverentsid
Hetkel kuum
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele