Raid: karm konkurents korteriturul neelab suvise maksutõusu

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) hinnangul on algselt kodulaenude refinantseerimise lihtsustamiseks mõeldud rahandusministri määruse eelnõu menetlemise käigus muutunud pankadele mugavaks tagatisvaraga mängimise tööriistaks laenude igakordsel andmisel. Eelnõu sellisel kujul vastu võtmine kahjustaks Eesti tarbijate huve ning hoopis piiraks konkurentsi kodulaenude ja tarbijakrediidi turul.

2025. aasta märtsis tehtud korteritehingute puhul kujunes Eestis mediaankeskmiseks hinnatasemeks 2209 €/m 2, mida oli 3,8% rohkem kui veebruaris ning koguni 10% enam kui 2024. aasta märtsis, kirjutab Arco Vara kinnisvaranalüütik Mihkel Eliste. Ta avab lähemalt, mis turul toimub ning mis ja millal hakkab edasi juhtuma.

Madal üüritootlus vähendab üürileandjate motivatsiooni vähetasuva üüriäriga tegeleda - nii on üürileandjatel tugev tahe üürihindu ülespoole suruda, kirjutab kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Rahandusministeeriumis ringleb eelnõu, mis teeks kinnisvara hindamise pankadele lihtsamaks. LVM Kinnisvara tegevjuht Ingmar Saksing ja Domus Kinnisvara juhatuse liige Ingvar Allekand näevad, et tegemist on probleemse eelnõuga.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.