Elektrifitseerimine toob soojahinna alla, aga seadused hoiavad meid vanas maailmas

Jaanuarikuised elektriarved panid paljud inimesed otsa vaatama oma tarbimisele, aga samas kõlavad tugevalt üleskutsed soojussüsteemi elektrifitseerimiseks. "Cleantechi" saates olid külas Sunly tootejuht Sander Ots ja Ait-Nordi juhataja Rasmus Leibur, kes vaatavad teemat oma külje pealt - probleem ei ole elektrifitseerimine ise, vaid see, kuidas Eesti energiasüsteem ja reeglid sellele järele jõuavad.

Saatekülalised tõdesid, et külm jaanuar ja Auvere jaama rivist väljalangemine lõid elektrihinnad ajutiselt üles, kuid pikemas vaates toob suurem taastuvenergia osakaal elektri keskmise hinna alla. Just elektrifitseerimine võimaldab soojuse tootmist muuta paindlikuks – tarbida siis, kui elekter on odavam, ning salvestada soojust tippude ajaks.

Saates toodi esile, et Eesti aastane soojuse tarbimine on ligikaudu 13 TWh, samas kui elektritarbimine jääb 8 TWh juurde. Kui osa soojusest toodetaks elektri abil soojuspumpadega, kasvaks elektritarbimine, mis omakorda aitaks võrku efektiivsemalt kasutada ja investeeringuid paremini ära tasuda ning vähendaks iga kilovati hinda tarbijale.

Oluline kitsaskoht on ka energiamärgiste süsteem. Elektri kaalumistegur 2.0 pärineb ajast, mil Eesti elekter oli märksa süsinikumahukam. Tänaseks tuleb ligi kaks kolmandikku elektrist taastuvatest allikatest, kuid regulatsioon pole sellele järele tulnud. Tulemuseks on olukord, kus õhk-vesi soojuspumbaga on uue maja A-energiaklassi jõudmine keeruline või lausa võimatu. „Kui me arvestame soojuspumpade tegelikku efektiivsust ja elektri tänast päritolu, siis 2.0 kaalumistegur ei ole enam põhjendatud – õiglane tase oleks umbes 1.2.“ leiab Leibur. Tema hinnangul oleks mõistlik langetada kaalumistegurit tulevikus veelgi, mis peegeldaks paremini elektri tegelikku keskkonnamõju ja soojuspumpade efektiivsust. See aitaks vältida tarbetuid lisainvesteeringuid ja annaks ehitusturule selgema signaali, kuhu suunas riik liigub.

Pikemalt kütteturu elektrifitseerimisest ja energiamärgistest saab kuulata juba saatest. Saatejuht on Mart Valner.

Saadet toetavad Sunly AS, Eesti Rohetehnoloogia Liit ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Pildil Sander Ots ja Rasmus Leibur. Foto: Andres Laanem