Advokaadibüroo TEGOS partner Karin Marosov rääkis mullu novembris toimunud Eesti Ehituskonverentsil, millise reha otsa võib vigase ehituslepingu tõttu astuda.
"Mida üldisem see leping on, seda suurema riski endale ehitaja võtab. Muidugi on ka esialgsete kavandite põhjal lepinguid sõlmitud," rääkis Marosov.
"Tõlgendamisvajadus tekib tavaliselt siis, kui ehitustööde käigus tuvastatakse, et tuleb teostada veel mingi töö, millega ehitaja ei olnud oma eelarvet tehes arvestanud," lisas ta.
Marosovi sõnul jääb umbmääraste lepingute puhul alati kaotajaks ehitaja. "Meil on ka selline näide, kus kaks kuud pidi ehitaja oma vahendite eest projektil tööd tegema," lausus ta.
Veel tuli ettekandes juttu sellest, kuidas teha vahet ebamäärasel ja kvaliteetsel lepingul ning millisel viisil ahvatlevale, kuid kahtlasele lepingule „ei“ öelda.
Foto: Andras Kralla.
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.