Muinsuskaitse ekspert: Estonia laiendamise diskussioon on läinud lahmivaks ja munsuskaitset tühistavaks

Muinsuskaitse ei keela uusi hooneid põhimõtteliselt; vanalinna on läbi aegade ja on ka pärast taasiseseisvumist ehitatud mitmeid uusi hooneid, sõnas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Muinsuskaitseosakonna nõustamise talituse juhataja Triin Tõrs-Ojari täna Hommikuprogrammis Estonia teatri võimaliku laiendamise teemal.

Tema selgitusel on nüüdseks esitatud detailplaneeringu eritingimused Estonia tagusele Uue turu platsile. „Need eritingimused on väga leebed, ütlevad, et sinna võib ehitada nii suure maja kui vaja, on antud kõrguspiirangud. Samas ei nähta probleemi üheski muinsuskaitselises piirangus, mis tegelikult ei luba sellele krundile ehitada sellises mahus hoonet. Sellisel tasandil on väga lihtne mustvalgel tasandil vastandust tekitada. Väga tugevalt rõhutakse rahvusekaardile, et Estonia on vaieldamatult üks meie arhitektuuriajaloo ja eestluse sümbolhooneid, mille tagakülg nagu ei oleks rahvuslik vaid suisa rahvavaenulik ja see tulekski katta ning ehitada sinna uus hoone ette.

"Muinsuskaitse kaitse põhimõte on kaitsta väärtusi. Tallinna puhul on paika pandud, mis on need väärtused. Need on nimetatud erakordseks ülemaailmseks väärtuseks. Haljastatud bastionaalvöönd on üks neid vanalinna põhiväärtusi, mida Muinsuskaitse ja UNESCO Kultuuripärandikaitse konventsioon Tallinna vanalinna puhul kaitseb. Nii lihtne see ongi," märkis Tõrs-Ojari. Tema sõnul on seal kokku seitse erakordse väärtuse kriteeriumit. "Estonia puhul on leitud, et see (juurdeehitus) on väga mitme väärtuse koosmõju koht ja see rikuks oluliselt nendest seitsmest väärtusest peaaegu kõiki.“

Tõrs-Ojari nentis praeguseks on diskussioon Estonia laiendamise teemal läinud „… lahmivaks ja muinsuskaitse poolele suunatuna tühistavaks ja alavääristavaks. Ühe hoone sünnilugu võiks olla kultuursem.“

Fotol on Estonia aerovaade (pildistas Andras Kralla).

Küsitles Siim Sultson.