Mida vajab Tartu kinnisvaraturg?
Tartu kinnisvaraturg liigub Tallinna tuules. Kui tehinguaktiivsus on mõnevõrra tagasi tõmmanud, siis hinnad langenud pole.
Jahtumisest Tartus rääkida ei saa, võib-olla mõningasest stabiliseerumisest,“ kinnitas „Uus Maa kinnisvarasaates“ Tartu kinnisvarabüroo kutseline elamispindade maakler Heilin Reimand. „Aga eelkõige puudutab see tehinguaktiivsust. Kui viimase 3-4 aasta jooksul on stabiilselt korteriturul olnud 1600-1700 tehingut aastas, siis 2018 oli tehinguid 2000. Praegu näitab esimese 4 ja poole kuu statistika, et oleme jälle seal 2016-2017 aasta tempos.“
Hindade osas pole maakleri sõnul aga mingit jahtumist märgata. „Hinnad tõusevad jätkuvalt. Kui viimastel aastatel on hinnatõus olnud keskmiselt 5% aastas, siis käesoleva aasta senised kuud tõotavad samasugust kasvu.“
Uuselamute osas on Tartus viimase aja parim seis. „Uusarendustes hinnad tõusevad veel, kui jätta kõrvale väga kõrge ruutmeetrihinnaga korterit.“
Otsitakse mõistliku hinnaga perekorterit
Tartlaste eelistuste osas kinnitas Reimand, et uued korterid meelitavad sarnaselt tallinlastele ka lõunaeestlasi. „Eelmisel aastal tehti rohkem kui neljandik tehinguid uute korteritega. Kui tehinguid oli kokku 2000, siis uusarenduste kortereid 600 ja 700 vahel.“
Uusarenduste iseloomustuseks ütles maakler, et hästi suur huvi on taskukohaste perekorterite vastu. „Need võivad jääda kesklinnast kaugemale, isegi linnaserva, ostjaid jagub ikka,“ rääkis Reimand. „Üks populaarsemaid arendusi tuleb Raadile ja sinna on tahtjaid palju. Pole ehitama hakatudki, aga kahest majast on kummaski pooled korterid broneeritud. Seal on väga head hinnad. Tartus on 1700-1900 eurot ruutmeeter selline arendus, mis hästi müüb. Kõrgem hind enam ei köida.“
Kalleid kortereid ei osteta ka väljaüürimiseks, sest see teeb kuutasu väga kõrgeks ja Tartus pole vastavat sihtgruppi, kellele pakkuda.
„Kes tahab osta väljaüürimise eesmärgil, see eelistab kesklinna kahetoalist korterit. Neile on turgu küll. Aga üürnik väga kallist hinda ei kannata.“
Uus trend – vanemad ostavad korteri välja
Üüriturg on Tartus aktiivne, sellele aitavad kaasa üliõpilased. „Tudengite üüriralli algab juba juuni lõpus, kui algavad sisseastumiskatsed. Teine laine tuleb augustis, siis kui selguvad vabanevad kohad,“ tõdes Reimand, kelle sõnul on aga tasapisi näha trendi, kus vanemad ostavad lapsele korteri, sest laenumakse võib tulla üürimisest soodsam. „Inimestel on elatustase tõusnud ja nad saavad endale korteriostu lubada, mis võibki tulla kokkuvõttes kasumlikum.“
Ka Tartus on sarnaselt Tallinnaga üüriturule tulnud mikro- ja minikortereid, mis kergitavad kogu kinnisvara üürihinda.
Üürnike valimisel võivad pealinlased olla pirtsakamad. Tartu kinnisvaraomanikele on noored oluline sihtgrupp ja Heilin Reimand kinnitas, et teadlikud omanikud võtavad tudengid hea meelega oma pinnale. „Nad teavad, et kui ka midagi juhtub, on üürniku vastutus kõik korda ajada. Mul pole kogemust, kus noored inimesed oodatud pole.“ Loomulikult soovitavad maaklerid alati sõlmida korrektne üürileping.
Tartu täht on Supilinn
Populaarsetest elupiirkondadest tõi Reimand välja Supilinna, millel Tallinna Kalamaja asumiga sarnaseid jooni. „Kesklinna lähedane piirkond, mis kunagi oli pigem agul. Tänaseks väga nõutud piirkond ja uute korterite hinnad ületavad 2000 eurot ruutmeeter.“ Piirkonna eripärade tõttu ei ole lubata Supilinna ehitada suuri kortermaju, seetõttu kerkivad sinna väiksed 6-8 korteriga arendused, mis maakleri kinnitusel haaratakse lennult.
Erinevalt Tallinnast ei laiene elamuehitus Tartus kaugele linnapiiridest välja. „Ehitatakse küll linnaserva nagu juba mainitud Raadimõisa kodud ja Ülenurme ehitised. Majad jäävad linna piirist 5-6 km kaugusele, väga kaugele ei arendata.
Linnast välja kolivad sageli need, kes kunagi maal elanud ja näiteks Tartusse õppima tulnud. „Kui pere otsib maja, siis näiteks Elva on Tartust vaid 25 kilomeetrit, kuid majad on seal poole odavamad. Lisaks on Elvas olemas kõik eluks vajalik ja kui vaja Tartus tööl käia, ei jää kaugeks.“
Ärikinnisvaraturg õhuke
Uus Maa Kinnisvarabüroo Tartu ripindade maakleri Gundo Roosve sõnul on Tartu ärikinnisvaraturg on Tallinna omast tunduvalt vaiksem. „Meil pole suurinvestoreid, kes tahaks Tartus arendada, kes tuleks kohe selle mõttega siia. Pole ka hinnaerinevus nii suur, et Tartu oleks Tallinnaga võrreldes tohutult atraktiivne. Praegu käib äritegevus ikka Tallinnas, meie turg on üsna õhuke. See-eest me tunneme oma klienti ja turgu võib-olla paremini.“
Roosve hinnangul on kesklinn vanalinnastumas ja äripiirkond liigub tasapisi tigutorni suunas. „Traditsiooniline Ropka tööstuspiirkond on aga endiselt oma kohal ja töötab omas rütmis. Lõunakeskuse ümbrusest saanud omaette ala, kuhu äripindade nõudlus päris suur. Üldse on nõutud kõik, mis jääb Ringtee tänava ja Turu tänava äärde,“ rääkis Roosve.
Uutest büroohoonetest on valmimas Paju 2 liginullenergia ehitis, mis vastab Leed Goldi standardile. „Peamiselt vajavad uut ja kaasaegsest pinda IT-ettevõtted, kus töötajatele soovitakse pakkuda kõrgemat lisandväärtust,“ ütles äripindade ekspert. Tema sõnul on üüriliste leidmisega hädas vanad kehvas seisus nõukogude aegsed administratiivhooned, mis osaliselt muutunud ärisuunda ja pakub näiteks majutusteenust. „Sellistele pindadele ei taheta kontoriga kolida, isegi kui hind väga soodne.“
Kokkuvõtteks kinnitas Roosve, et korralikku büroopinna vastu Tartu kesklinnas tunnevad kliendid kindlasti huvi. Samas äärelinn nii hästi kaubaks ei lähe.
Kinnisvara.ee toetajad:
