Paljud eluhooned seisavad ausõna peal

Eestis on sadu kortermaju, mis seisavad tühjaks jäämisest ühe õnnetuse kaugusel, sedastatakse tühjadele eluhoonetele keskenduvas saates "Särtsakas tulevik".
Saates tuleb juttu sellest, mida peale sotsiaalmajanduslike leevenduste on ühiskonnal võimalik veel teha, et Eestis oleks vähem halvas seisukorras pooltühje hooneid.
  • Saates tuleb juttu sellest, mida peale sotsiaalmajanduslike leevenduste on ühiskonnal võimalik veel teha, et Eestis oleks vähem halvas seisukorras pooltühje hooneid.
  • Foto: Panthermedia/Scanpix
Saates uurime, kas tühjenemine on pigem piirkondade või konkreetsete hoonetüüpide probleem. Samuti räägime, mida peale sotsiaalmajanduslike leevenduste on ühiskonnal võimalik veel teha, et Eestis oleks vähem halvas seisukorras pooltühje hooneid. Puutumata ei jää ka Eesti demograafilist seisu oluliselt muutev põgenike teema.
Saatele annab sisulise telje Tallinna Tehnikaülikooli uuring rahvastiku kahanemise mõjust elamufondile, külalised on Tallinna Tehnikaülikooli ehituse- ja arhitektuuri instituudi lektor Kristi Grišakov, rahandusministeeriumi projektijuht Dmitri Moskovtsev ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi elamumajanduse ekspert Raiko Puustusmaa.
Saade valmib koostöös Tartu Energiaagentuuriga.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kuula saadet siit:
Särtsakas tulevik
Paljud eluhooned seisavad ausõna peal
00:00

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.05.26, 11:34
Kaev ei sünni joonlauaga, sest maa all paneb asjad paika loodus
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele