Kortermajade renoveerimine läheb visalt: mõnel pool on organiseeritud vastupanuliikumine
“Kui inimene on toanurgas oleva hallitusega juba harjunud, on teda raske renoveerimise vajaduses veenda,” räägib TalTechi liginullenergiahoonete uurimisrühma ekspert Lauri Lihtmaa saates „Särtsakas tulevik“.
Ometi on ka tõrksate ühistute veenmine vajalik, et üle 14 000 seni renoveerimata kortermaja võimalikult kiirelt korda teha, hoonete sisekliimat ja elukvaliteeti parandada, energiat kokku hoida ning süsinikuheitmeid vähendada.
Tihtipeale on elamufondi parendamisel suurimaks takistuseks elanike huvipuudus ja arusaamatus tehtavate parenduste olulisusest, kirjutab Bonava Eesti OÜtegevjuht Taavi Soorm.
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.