Tihtipeale on elamufondi parendamisel suurimaks takistuseks elanike huvipuudus ja arusaamatus tehtavate parenduste olulisusest, kirjutab Bonava Eesti OÜtegevjuht Taavi Soorm.

- Tallinn (EST). Foto: Andras Kralla, Äripäev/Scanpix Baltics
- Foto: Andras Kralla
Statistikaameti 2021. aasta andmed näitavad, et Eesti elanikest 53% elab kodudes, mis on ehitatud vahemikus 1961-1990. Viimasel kümnendil, ehk 2011-2019 või hiljem ehitatud kodudes elab vaid 6,71% elanikest. Osa hooneid on ka sellises tehnilises seisukorras, et täiendavad investeeringuid energiatõhususe meetmetesse teha pole mõtet – soodsam oleks ehitada uus elamu, kui renoveerimistöödesse panustada. Miks elamufondi renoveerimine ei kulge nii edukalt, kui soovitaks ning miks on mõistlikum eelistada uusarendust?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.