Tihtipeale on elamufondi parendamisel suurimaks takistuseks elanike huvipuudus ja arusaamatus tehtavate parenduste olulisusest, kirjutab Bonava Eesti OÜtegevjuht Taavi Soorm.
Tallinn (EST). Foto: Andras Kralla, Äripäev/Scanpix Baltics
  • Tallinn (EST). Foto: Andras Kralla, Äripäev/Scanpix Baltics
  • Foto: Andras Kralla
Statistikaameti 2021. aasta andmed näitavad, et Eesti elanikest 53% elab kodudes, mis on ehitatud vahemikus 1961-1990. Viimasel kümnendil, ehk 2011-2019 või hiljem ehitatud kodudes elab vaid 6,71% elanikest. Osa hooneid on ka sellises tehnilises seisukorras, et täiendavad investeeringuid energiatõhususe meetmetesse teha pole mõtet – soodsam oleks ehitada uus elamu, kui renoveerimistöödesse panustada. Miks elamufondi renoveerimine ei kulge nii edukalt, kui soovitaks ning miks on mõistlikum eelistada uusarendust?

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele