Maakler: üürikorteri hind on langenud 200 eurot, välismaised üürnikud ütlevad lepinguid üles

Eesti kinnisvaraturul on Tallinn alati olnud trendilooja nii tõusude kui languste teerajal. Ka jaanuaris näeme sama – kui aastane hinnakasvu number oli pealinnas juba alla 10%, siis teistes suuremates Eesti linnades oli see endiselt üle 20%, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.

Kinnisvara kokkuosta on veel vara, kuid teisalt kõik sõltub asjaoludest iga konkreetse objekti puhul - pealegi turulangus ju jätkub. Välisresidentide kinnisvaratehingud jäävad Eesti turul siiski marginaalseks, kuid teatud trendid joonistuvad välja.

Möödunud aasta kevadest Tallinnas kestnud igakuine üüripakkumiste arvu kasv pöördus detsembris vastupidiseks; üürikorterite ruutmeetrihind jäi augustihinnale alla 1,2 eurot, kirjutab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toopark.

Lume sulamine viib müüja ja ostja vahelise unise põrnitsemise ning toob tahes-tahtmata aktiivsuse – liiatigi pikas plaanis kinnisvara kallineb pidevalt niikuinii. Vaata, milliseid näpunäiteid LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing jagab alanud aastaks eluasemeturul ja kui palju tuleb tegelikult hinda langetada.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.