Maakler: üürikorteri hind on langenud 200 eurot, välismaised üürnikud ütlevad lepinguid üles

Eesti kinnisvaraturul on Tallinn alati olnud trendilooja nii tõusude kui languste teerajal. Ka jaanuaris näeme sama – kui aastane hinnakasvu number oli pealinnas juba alla 10%, siis teistes suuremates Eesti linnades oli see endiselt üle 20%, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.

Kinnisvara kokkuosta on veel vara, kuid teisalt kõik sõltub asjaoludest iga konkreetse objekti puhul - pealegi turulangus ju jätkub. Välisresidentide kinnisvaratehingud jäävad Eesti turul siiski marginaalseks, kuid teatud trendid joonistuvad välja.

Möödunud aasta kevadest Tallinnas kestnud igakuine üüripakkumiste arvu kasv pöördus detsembris vastupidiseks; üürikorterite ruutmeetrihind jäi augustihinnale alla 1,2 eurot, kirjutab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toopark.

Lume sulamine viib müüja ja ostja vahelise unise põrnitsemise ning toob tahes-tahtmata aktiivsuse – liiatigi pikas plaanis kinnisvara kallineb pidevalt niikuinii. Vaata, milliseid näpunäiteid LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing jagab alanud aastaks eluasemeturul ja kui palju tuleb tegelikult hinda langetada.

Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.