Toompark: tänase hinnaga müüki pandud kinnisvara saab aasta lõpus müüa kallimalt

Eesti Panga andmete baasil oli 2022. aasta IV kvartalis Eesti keskmine eluasemelaen 63 000 eurot. Varasemate kvartalitega võrreldes on Eesti keskmine eluasemelaenu summa õige pisut vähenenud. Netokuupalkadesse arvestatuna on keskmine eluasemelaenu summa vähenenud 49 kuupalgale ehk ligikaudu nelja aasta palga peale, kirjutab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Võrreldes veebruariga, korteritehingute arv Eesti suuremates linnades märtsis valdavalt kasvas. Hinnatase, võrreldes veebruariga, märtsis korterite osas peale Narva teistes suuremates linnades langes, ent aastavõrdluses hinnad kerkisid kuni üle veerandi, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.

Märtsis tehti Tallinnas korteritega 812 müügitehingut, mis on kuu varasemaga võrreldes 31% enam. Keskmine ruutmeetri hind oli 2926 ja ruutmeetri mediaanhind 2769 eurot.

Koduostja ostujõu vaatest niiöelda veel mõistlikel 2018.-2019. aastatel sai maa-ameti ja statistikaameti andmete baasil arvutades Tallinna keskmise palga eest osta ligikaudu 0,65 m² keskmise hinnaga Tallinna korterit. 2022. aasta lõpuks on tallinlase ostujõud vähenenud 0,52 m² peale. Ostujõu vähenemine ei puuduta mitte ainult pealinna elanike, vaid kogu Eestit, kirjutab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.